Läll&mäll
Ho-ho-ho, täna Tartu-minek. Näen Kätut-Axi üle pika aja. Klassikaline Tartu-õhtu/öö tuleb. Selline läll&mäll :)
Ja kuigi see juba hullult äge mulle on, siis guess who I’m gonna get to see tomorrow noh :D (Y)
Natuke aru andmist
Vanem vend tegi erilist au paar päeva: veetis need meie juures kodus.
Käis kalal ja niitis muru. Aktiivne puhkus. Kaitses oma magistri lõputöö ära ja nüüd tuli siia aega maha võtma. Eile öösel astus minu tuppa sisse, istus kirjutuslaua ääre peale ja rääkisime suvalistest asjadest. Haistsin, et midagi on tulemas.Tuli ka.
“Ellu, kuidas sul muidu läheb?”
Pilk vajub maha, tramaivõirsk-naeratus näkku ja lausun erinevates käänetes ja lausetes sõnu nagu normps, hea ja okei. Naerab selle peale. Algab korralik vanema venna gestaaposessioon.
“Räägime pidudest.”
No, vaadake, ma juhtusin B-klassi kokkutulekule nüüd alles
ja see oli nii vali kuskil metsa sees olnud, et nad kuulsid seda meie kodus. Sellest tulenevalt rääkis mulle alkoholi mõjust ajukoorele ja enesekontrolli võime langemisest. Näitas fail compilatione, kuidas purjus inimestel eriti idiootsed ideed tulevad ja endid puru kukuvad ja löövad. Üks video kestis 45 minutit.
Üritasin talle selgitada, et minu teada mul väga suurt probleemi pole. Seoses sellega, et
- mul ei ole vaja
- kodus ei tule see mulle mõttessegi
- ma ei hakka hommikul kunagi peale jooma ega tee muid megaparme asju
See on minu ajumaailmas nii kõrvaline teema, et natukese üllatab, et see eraldi üles vaja võtta. Minu meelest oleks mulle (kui üldse) vaja interventioni, et ma kohvi nii palju joon. Sest keegi ei tohiks nii palju suhkrut tarbida. Valge surm! Ühesõnaga, tahtsin uut teemat. Ja küll ma vanemaid vendi juba tean. Rääkisin talle, mida viimati Tallinnas
tegin. Täpsemalt, mida ma öösel rannas ühe noormehega tegin. “Lõket” on lihtne vastus, aga sellest piisas, et ta kohe hirmus vaikseks ja tähelepanelikuks muutuks. Viimast siis tavalisest rohkem. Varsti hakkas asju ka küsima. Nagu miks ja ega ta püromaan pole. Ta on selles mõttes hästi lahe vend, et kui ma kuskil 7. klassis sinikatega hakkasin koju ilmuma, tal silmad kilasid ja gestaapotses sekundi pealt. Olin nagu: “Mul oli lõbus, kui need tekkisid.” Ta kiitis heaks. Nagu praegu. Kuigi praegu ei hammustanud keegi mu õlgu ja käsi lillaks.
Okei, aga ärge liialt muretsege. See on raudselt mingi faas, mis üle läheb. Ja üldse have fun :)
Ma hakkan nüüd endale nägu tegema, et ma hirmus väga tahan suguvõsakokkutulekukohustusi
täitma hakata :)
FIRE WALK WITH ME
Huvitav, kas kodus arvavad, et Elluke neil nii tragi, et läks töö pärast kodust nii vara välja? Põhjus, miks 7midagi minema väntasin, oli lihtne: mulle meeldib mu sinine kampsun. Ja see jäi minust kuhugi vedelema. Mäletatavasti oli vaja eile öösel kuskil lõkke ääres (mingi ununenud) pointi tegemiseks omal natuke riideid seljast koorida ja hiljem silla peal veel sokid ja saapad
järve visata. Koju jõudsin paljajalu ja juua täis. Õnneks oli nii öö, et kedagi ei pidanud sellega traumeerima. Tõmbasin oma toas akent katnud teki alla. (Päeval käis ju kõva Twin Peaksi vaatamine. Jõudsin lõpuni. Järgmine sari on Parks And Recreation). Ronisin oma rohelise purje alla kerra ja magasin seal kooliasjade, riiete ja muu jama sees. Uskumatult mugav. Hommik sai asjalik. Ei protestinud ega miskit, kui lattu suurmüüki suunati. Imelik oli olla. Pead kuhugipoole kallutasin, tahtis koordinatsioon haihtuda. Loodan, et Triin eilset kuigi hästi ei mäleta. Isegi rattaga sõites hoidsin peast kinni, et ära häbeneda, mis haigeid asju ma talle rääkisin. Või näiteks tegin.
While I live it up
Teie lemmikblogija ei ole praegu kõigem kainem neiu, keda ma elus näinud olen. Joon Taaveti ja Kristjaniga. Räägime tähtsatest asjadest. Fuck-marry-kill mäng käib. Vanade koolikaaslaste ja õpetajatega. Hullult põnev on. Kena reunion. Aga. Mina oleksin hea meelega mujal. Rannas. Nagu eile.
Hommikul tõusin üles, mõtlesin pooleks sekundiks wait what oma peegelpilti nähes
ja siis naeratasin iga asja peale poole päevani. Orjasin ja naeratasin. Fuck, kui mõnus õhtu oli.
Olen Lasnamäel, eks. Läksime välja. Me olime ainult paar minutit õues olnud, kui Kristjanile tahtis mingi pedekas tappa anda. Olete te kunagi oma 5tollistel kontsadel olnud kõigist ümberviibijaist lühem ja seisnud liikumatult kahe mehe vahel, kelle silmad põlevad kakluse järgi? Ma ei liikunud paigast ja ütlesin (ma olin megajuua täis, umbes nagu praegu): “ta on mu hea sõber ja teil ei ole asja praegu kakelda.” Kobiseb, miks on tüdrukutel vaja alati vahele tulla. Ütleb, et tõmbaks kohe molli, kui me eesti keeles ei räägiks. Küttis mu sõbrad veel rohkem üles sellega. Kakluse suutsime siiski ära hoida.
Aga siin
toimub tore läll. Hirmus tore.
Siiski-siiski ootab Teie tagasihoidlik jutustaja homset. You know, et rannas ennast ja kedagi teist vittu joota :)
Ära nägin oma kumavad korstnad
Tartu algusest peale on mind õrritanud korstnad kuskil teises maailma otsas.
Näen neid aknast, aga mis ja kus nad teevad – beats the motherfuck outta me. Küll ma vahtisin ja pildistasin ja uurisin.
Paar ööd tagasi 4AMi ajal tahtsin teha rännaku nendeni. Halb mõte – läksin lihtsalt magama ära. Umbes 24h hiljem ülivingete kokkusattumuste mõjul ronisin (suurepärasest joobest olulist abi saamata) autost suurima naeratusega välja, toetasin oma Läbukaamera vastu auto katust ja sain pildi :)
Isud ja mängud
Mul on mingitel põhjustel isud. Septembris tahtsin mereande. Krabipulki ja tuunikala sai palju söödud. Vahepeal sõin ainult sibulaid. Praadisin pannitäie sibularõngaid ja sõin ära. Mõni kestab mõne päeva, mõni kauem. Praegune tomatiisu on olnud päris püsiv. Ostsin kotitäie tomateid, 2 pakki tomatimahla, juustu, krabipulki ja saia. Andsin kogu täiega järele.
Eile ostsin veel 2 pakki tomatimahla. Bloody Mary‘sid sai teha. Nagu ülalpool näha võis ;)
Also, ma mängin erinevaid mänge. Natuke nõme, natuke lõbus.
Tõbine
Naudin koolis käimist nagu selle alguses. Viibin hetkes. Võlgu pole, elu on elatav.
Haige olen ainult.
Reedel ärkasin jälle vara. Hommikuti on kurk valus olnud juba mõni päev, aga nüüd tugevamini. Ja ei lähe päeva peale ära. Nohu. Köha. Tõeline katkubeebi valmis. Palavik vist ka, sest kõlbab ainult voodis ümiseda ja varbaid kokku hõõruda. Kooli end ei vea. Liiga laip. Saatsin ilusasti teate sellest.
Õhtul jõuab üks sõber Tartu, jalutan sipsu maad vastu. Kallistab. Ütleb: “Käisin täna ultrahelis. Nad ütlesid, et mul ei ole vähk!” Ravikuuri peab ikka lõpuni tegema.
Vaja tähistada. Süüa. Filme vaadata.
Täna
olen ikka nohune ja enesetunne alla keskmise, kurguvalu oleks nagu üle minemas. Unistan ema hoolitsusest. Veel viimane koolipingutus enne jõule.
Muide, Hea Lugeja, kuhu ma lähen jõuludeks? Koju või Võrru? See on võib olla kummaline, aga ma ei tea, kuhu ma rohkem tahan.
Lindsay Lohan ja Jedi rüütel
Kus lõppeb üks päev ja algab teine? Saab vana otsa unne vajumisega ja uus tuleb ärgates? Või teeb otsuse kell? Äkki hoopis miski muu.
Minu neljapäeva ja reedet eristas seltskonna vahetamine. Neli-midagi sai pidulistega laiali mindud, natuke üksi oldud ja nüüd kulgen bussitäie füsiorebastega Haapsalu taastusravist Tallinna suunas.
Neljapäeval tõestas BZ
jälle, kui hästi ta minu jaoks oskab otsuseid teha. Lasi mul 3 tundi päeval magada. Mulle tundus nagu oleksin 15-20 minutiks silma saanud kinni lasta. Niimoodi lihtsalt neelab see ahistatud keha und.
Kõik tahavad peole. Seoses ebahariliku füüsilise seisundiga, ei arvanud, et see oleks hea mõte. Tunnen, et pole vaja jooma hakata, kui samal päeval on suust verd tulnud. Nii hoolimatu ma ka pole, et seda ignoreerida. Jõuame nii kaugele, et lähme peole, aga ma saan näha, mismoodi käib kainelt lällamine :)
Mis ma öelda saan? Pealkiri vihjab, et täiesti alkoholivaba me õhtu ei olnud. Tegime shotid
ja jõin ühe siidri. Minu üllatuseks oli väga lõbus ja palju nauditavam nõnda aega veeta. Kui sodi pole. Kõik oli selgem. Miski ei läinud kaotsi.
TRA!!!
Kallid, siit tuleb üks rant-post.
Taastusravi alused (ehk TRA) on üks kõige ebameeldivamaid asju, mida siin kohanud olen. Meil on materjalid ÕIS-is, Facebookis JA Moodle-is. Katsu siis aru saada, mis ajaks mis on või kus mingi info on ja kas seda on üldse avaldatud. Tavaliselt olen mina ikka see pool, mis õpitööd pärsib, aga TRA saab sellega seekord isegi paremini hakkama. On munn noh.
Aga oleme rõõmsad, sest head uudised on ka:
- kolisin õppimisega laua taha – palju efektiivsem
- sain naise arengu arvestatud. Õppejõud oli nagu “ashdushfjskfnvdfkv jääb Teie südametunnistusele.” Saime nimelt üsnagi napilt läbi. Saarlane, kellega seal olime, küsis pärast: “Mis meie südametunnisele jääb?” :D Ma olin nagu “Mmmm, minul ei jäänud küll midagi.”
- pidasin vastu suurele soovile täna kool üle lasta
- lähen see nv koju issi sünnipäevapeole, sest emme nii kenasti kutsus (loodame, et seekord läheb paremini)
- juba pühapäeval võib lund tulla
- juba kalapäeval tuleb selle nädala ainuke padulällll! (:
- otsustasimegi, et katsume nädalas ainult korra lällata + esmaspäevadel joome ainult vett
- MA ARMASTASIN DEXTERI VIIMAST OSA… seeing Biney again… lubab nii-nii kõva hooaega.
- mu akadeemiline saamatus paneb pigem loogiliselt aru saama ja mõistma kui tuupima. see on suurepärane
- hakkasin bucket-listi koostama
- ja kingisoovide nimekirja
- ma olen üsna rõõmsameelne (:
Kus mu telefon on? Ja kuidas ühikasse jõudsin?
Vahime Taavetiga filme sarimõrvaritest. Minu ühikas. Kõiksugu toredad inimesed võivad ühineda :)
Ärkasin täna hommikul teadmata, kaua maganud olen ja kuidas ühikasse sain. Väga mõnus oli muidu olla. Lihtsalt see oli huvitav, et vedelen turvaliselt oma voodis, kuigi viimased asjad, mida mäletan, olid saun ja bassein. Mantel, kott ja võtmed olid minulikult maas. Sirutan oma royal blue clutchi järgi. Ootamatult tühi. Tuvastan, et telefoni jms pole. Lisaks sellele on põlves good-old-olen-liigesest-väljas-käinud-valu. Talla all valus (aga mitte kuigi sügav) lõikehaav. Vasak abaluu on ka vist mingit lööki saanud pehmendada. Sinikas käsivarrel.
Hakkasin siis kokku panema, mis eile toimuda võis. Facebooki!
- Ellu, Su telefon kukkus vahepeal maha, kui ära hakkasid minema, aga Sa võtsid selle siis üles…Ju juhtus mingi aja pärast sama.
- Seda pead Liina käest küsima, te läksite alguses koos, aga tõenäoliselt oli see mingi 2 paiku.
- telefonist ma küll midagi ei tea. Saatsin su ühikasse, sul oli kott kaasas, kui selle sees ei olnud, ei oska vist väga aidata
- sa olid purjus ja rääkisid väga palju
- kanapihvid sõid ära. rääksid mulle m******st
- ja sa laulsid
The Adventurous Pursuit of Happiness 