Vanaisa vana kirjutuslaud 7
Täna ainult räägime. Räägime sellest, mis värk nende võtmeauguplaatidega on. Varasemates postitustes olen üht-teist näidanud ja selgitanud, aga saab põhjalikumalt. Tahan nagu motiveeritud ja lainel püsida, aga minu kätes pole enam midagi.
Umbes 13aastasena hakkasin seda kirjutuslauda tahtma. Läksin suvel jalgrattaga kodust isa juurest Väike-Maarjasse. Veetsin vanaema korteris umbes nädala, maksimaalselt kaks. Pesin põrandaid. Tõin kaevust vett. Koristasin, mida ta lubas. Ühel päeval suures toas akende pesuks valmistudes, pidin tegema lagedaks aknaaluse… prügimäe. Tuli välja, et see oli kirjutuslaud, kui raamatud-ajalehed jms jama sealt maha sain. Korralik kirjutuslaud. Pealmisel plaadil oli puidusüü imeilusasti näha. Selle erinevatest suundadest moodustus kuusnurk. Siis ma veel polnud märganud, et nr 6 fanatt olen, aga armusin sellesse lauda kohe. Aastaid käisin ringi ja uskusin, et mina ei saa seda kunagi. Ikkagi ihaldasin. Noorena ei saa ju aru, et suhteliselt kohe varsti surevad vanavanemad ära ja halvemini hoitud ja täbaramas seisus asjadest ei hooli keegi. Isegi mitte piisavalt, et prügikasti kõrvale ära vedada. Kui selline äratundmine oli minuni jõudnud (vanaema-vanaisa surnud ja kedagi ei kottinud, mis seal korteris jälle nö prügimäe all redutas), läksime õe, venna ja õemehega sinna ja tõime mu kirjutuslaua ära. Isa juurde. Seisis seal vist isegi aastaid.
Tallinnast tagasi kodukanti kolinud, hakkasime isaga seda renoveerima. Alguses lihvisin käsitsi, siis sebis isa masina ja liivapaberid. Sain maski ja kõiksugu tarvikuid. Vaikselt hakkasin vaatama, kas lukkudele on kuskil võtmed. Lasin need teha ja lukud parandada, ostsin uued hinged vanade käändunute asemele. Puudu olid uksenupud ja võtmeauguplaadikesed. Otsisin netist, millised sellistele laudadele pandi. Ei leidnud. Otsisin siis lihtsalt midagi, mis mulle meeldiks. Polnud ka nagu midagi head. Sees hakkas karjuma soov kuidagi lauale jäädvustada, mis värk temaga on. Miks ja kellele. Nõnda teadsin, et tahan teha keskmisele sahtlile graveeritud kuusnurkse võtmeauguplaadi samade mõõtude vahekordadega nagu kuusnurgal, mis on lauaplaadil.
Tekkis küsimus, millised uksenupud tuleksid? Vend pakkus nende asemele geniaalse lahenduse. Ja nii tekkisid kavandid võtmeauguplaatidest ka ustele.
Vanaisa vana kirjutuslaud 6
Viimati ämmaemanda juures käisime, astusime läbi Bauhofist. Messingkruvid leidmata, läksid loosi pisikesed ilunaelad.
Isa arvates on need ka okei. Vaja, teeme lühemaks. Tema ja kirjutuslauani jõuan plaanikohaselt homme. Muidugi-loomulikult veel ilma kolmanda võtmeauguplaadita, mis pidi vähemasti nüüd postis olema. Aga praegu saaks suure ja ühe väikse külge panna. Seejärel saaks keskmise sahtli enda juurde ära tuua, sisse sinna kolida nö. Teistes sahtlites, mis enda juurde olen toonud, on juba õiged asjad sees. Istuvad mul diivanil ja ootavad kannatlikult.
Emalt sain natuke musta mulineelaadset toodet. Natuke nöörilikemate omadustega kui lihtne mulinee.
Teen ühe võtmehoidja + uksenuppe asendama hakkavad… narmastutid? Piklikud tupsud?
Wtf do you call tassels?
The Adventurous Pursuit of Happiness 