Õigus-õigus. Teil on õigus.
Väntan mereroheka jalgrattaga poekese ette. Kops koos, tööle hilinetud, suur naeratus näol. Valgetest nuppudest kõrvades laulab mulle imeilus Johnny Cash Folsomi vangla teemadel. Keegi memm ootab juba ukse taga. Minu TERE! peale tõstab maast üles oma suure koti ja kõnnib minema. Saadan ta samme rõõmsa pilguga. Avan ukse, joon vett, avan poe. Mingil äraarvamatul põhjusel tahaks oksendada. Panen kassa kõrvale väikse kilekoti selleks puhuks. Parem karta kui kahetseda! :D Nii elegantsetel hetkedel on igavene maailma rääm olla. Ei jõua sissegi seada, kui poes tuigub ~45aastane mees kahe suure pungil kotiga. Tugevast materjalist kandekotid. Söögipiltidega. Nagu oleks oma naise poekotid rabanud ja riideid täis ajanud. Tahab poele annetada. Välimus reedab, mida ta “annetamise” all silmas peab. Tal on mõned hambad puudu. Ja mis on alles, pole hambaharja ammu näinud. Viltu prillidelt on üks klaas puudu. Riietel on erinevatest kehavedelikest mälestusi jäänud. Naeratan talle siiralt ja sõbralikult. Kui nad mind puudutada ei ürita, siis sellistele on palju sümpaatiat välja pakkuda. Sest nad on igavesed diplomaadid, nendega annab mängida. Räägib, kuidas Soomes tööl käib ja kui head riided kottides on. Tänan ja ajan sitta nagu “see on tore ja me oleme väga tänulikud, et võimaldate nii heas seisus riideesemeid inimestele, kes neid uutena poest osta ei saaks”. Naerab. Mina ka. Sööt alla neelatud, küsib, kas saaksin sümboolselt natuke nutsu ka nende eest anda tegelikult. Suurte silmadega neiu Ellu pidi kahetsusega selle peale avaldama, et selliseid asju siin poes küllllll teha ei saa. Ta hääl läheb jämedamaks ja selgitab, et ega tema vaene mees ole, et niimoodi hirmsasti vajaks seda raha, aga peab üles tunnistama, et tal on pohmell ja ta ei pääse oma arvetele ligi. Ausad põhjused küll. Issand, kui hea see on. Selliseid asju ma igatsesingi siin poes. Arutame, miks ma talle raha ei saa anda. Pakub ulaka pilguga välja, et me koos konjaki teeksime, kui midagi nendest asjadest raha sisse toob. Naeran. Ütlen: “Kui ma midagigi nendest asjadest maha müün, teen ma sinuga konjaki.” Miks võiks blogi kangelanna midagi sellist ülirääbakale parmule lubada? Kottides on suusariided ja joped. Mul on suurem võimalus praegu seda kirjutades äiksega näkku saada kui tänase ilmaga talveriideid maha müüa.
Kirikuõpetaja käis siin. Andis mulle teada, et “me oleme nüüd Facebookis ka”. No nii lihtne Jumalaga ühendust nüüd saada. Andke kõik minna.
Olin juba kodust välja tulles
imelikult elevil. Unesageduste sodis toimus kaks ülendavat asja:
- Näen unes, kuidas ütlen asjalikult kellelegi: “Õigus-õigus. Teil on õigus, ” täpselt nagu Helena ükskord poes oma väiksele sugulasele vastas. Ainuke meeles asi unenäost.
- Avan läbi une silmad. Ja kes pikutab sealsamas ja vahib vastu hiirvaiksena? Pisike nööp.
Tuju sai ebatavaliselt hea. Tööle hilinemine oli paratamatuseks kujunenud juba hammastepesuks, aga tõepoolest… tuju tuli hirmus hea.
Twin Peaks
Hakkasin eile Twin Peaksi vaatama. Sarja alguses näitab mingit linnukest ja vabrikut. Nagu see oleks hullult square ja klikkar sari. Rahulik ja veniv. Peaaegu kahetsesin juba, aga oioioi kui heaks kiskus.
Nii kaugele pole veel osadega jõudnud, et ma nende ilmumise ajal juba sündinud oleksin olnud :D Arenesin veel kõhus. Sarja vanusest hoolimata on näitlejad ülikobedad ja karismaatilised. Ajatult riides. Jumaldatavad. Neljandas osas oli see unenägu, kus kääbus tantsis punases ruumis ja Laura Palmeri välimusega naine sosistas FBI kutile tapja nime. Kauges ajusopis tundsin selle ära. Nii random ja seeläbi lõpuni armastusväärne.Yea, olen praegu tööl, aga ma arvan, et mul on vaja järgmine osa käima panna.
Jolly good show, old chap
Maja on nii paksult rahvast täis, et oleksin äärepealt oma toas pidanud magama. Pugesin siis väikse venna juurde. Nägin hommikupoole unes, kuidas olin pannkoogikohvikus ja K tellis megahaige briti aktsendiga midagi väga spetsiifilist. Kui üles ärkasin, sain teada, miks midagi siukest vaja unes näha. Venna vedeles voodis, täiesti ärkvel. Ja vaatas YouTube’ist mingeid videosid, kus inimesed mängivad arvutimänge ja räägivad sellesamuse ülepingutatud briti aktsendiga. Jolly good, aeg tõusta.
Köögis olid ema, õed ja õetütar. Pantsess on siin vist ainult nädalavahetuse, aga Anu koos pisikesega veel terve nädala. Äraütlemata äge on nii lebos olukorras nendega hängida. Eile päriselt istusime kõik reas köögis ja rääkisime asjadest nagu sünnitamine, kleidid, günksid jms. Ja siis läksime ja panime tammede vahele võrkkiige üles, et Anul tšill oma tütrega seal kiikuda oleks. Proovisime selle kolmekesi järgi ka :)
Ma kannan peaaegu ainult siis ühesuguseid sokke, kui ma oma mugavustsoonist väljas olen, deal with it :)
Udo on ka kodumail. Möllab netiga. Meil saab nüüd wifit kasutada, which is so nice. Oled täiesti unesena veel teki all peidus ja saad rahulikult tasuta netis juba kolada. Chilllll.
Teate, mis veel chill on? Siin olla. Linnud laulavad, puud õitsevad, Päike keevitab. Riiete kandmine pole kohustuslik, samuti on kõik muu omal vabal valikul. Vagabond kostub läpakast ja meel on väljablokkiv muretu. Nagu maailmas ei oleks midagi. Vedelesin millalgi oma vanema õega kuskil ja ta ütles, et esimest korda elus ta ei oota midagi, sest on praeguses hetkes nii õnnelik. Saan sellest aru. Olen peaaegu sarnases kohas. Ma ei oota midagi mitte selle pärast, et praegu nii mugav ja hea on (ja oi, kui mugav ja hea on), vaid ma ei taha jälle milleski nii kõvasti feilida. See on nagu pärast oppe ja taastusravi peakat hüpata või jää peal kõndida. Nii väga võib haiget saada, aga elu vähemaga oleks raiskamine ja sobiv kandidaat eutanaasiale.
‘Cause I’ve had nothing to live for
And look like nothin’s gonna come my way
So I’m just gonna sit on the dock of the bay
Watching the tide roll away
Ooo, I’m sittin’ on the dock of the bay
Wastin’ time
Look like nothing’s gonna change
Everything still remains the same
I can’t do what ten people tell me to do
So I guess I’ll remain the same, yes
Sittin’ here resting my bones
And this loneliness won’t leave me alone
Kaosega flirtida
Istun Viimsis õe mehe vanemate majas suurel mugaval diivanil. Kõht on täis ja massiivsest telekast saab sporti ja jaapani actionit poole silmaga vaadata. Homme koju. Neljapäeval Tartu ;)
Maijooks 2012 oli nüüd järjekorras 25. Umbes 19., kus käinud olen
Ma tean, et mind on ühel korral väiksena koju jäetud, sest ma olin paha laps või midagi ja ühel aastal sai vanaisa samal päeval matta. Jooks ja üritus olid kihvtid nagu alati. Eriti meeldis see aasta, et Anul Midli kaasas oli ja kuidas me Pantsi ja vennaga Lauluväljakul torni otsas hängisime.
Ja no kõikvõimalik optika teeb alati südame soojaks.
Lippasin ruttu kinno, et Taavetiga Avengers ära vaadata. Kui mul peenis oleks, siis oleks kõigil mu massiivse raudkõva erektsiooni pärast võinud natuke ebamugav olla :) Aga ma poleks hoolinud, sest see oli lihtsalt nii fucking hea film. Andsin Taavetile üle T-särgi, mis talle shit-happens-but-I’m-still-there-for-you pärast tegin. Meeldis :) Pani kohe selga.
Seejärel oli vaja kokku saada endiste klassivendadega. Tšekkisime muuseumiööd.
Ma ei või, kui pöörased nad on :)
Kui täna hommikul Mustamäel mingis välivoodimoodi asjas ärkasin ja pissile tahtsin, tõusin püsti ja vajusin sama kiiresti maha tagasi. Mõnus halvav lihasvalu. K naeris diivani peal, et ma vetsuni käpuli läksin. See inimeselt, kes jäi peldikus eelmine õhtu kaks korda magama. Hästi läheb!
Taaveti juures Lasnamäel praeme pelmeene ja tšillime. Viimane tähendab seda, et lõpuks tuli alumine naaber ukse taha ja kurtis oma muret natuke. Talle päris hästi ei meeldinud, mis kõik ta rõdule sattunud oli :)
Teadvus on ussinahk, mis tuleb aeg-ajalt maha ajada, et kasvada. I’ll drink to that :D
Vagabond
I found the answer lookin’ in your eye,
I go out walking all day long,
Take away this lonely man soon he will be gone,
Cause I’ll tell you everything about living free,
Yes I can see you girl can you see me,
You don’t need to know what I do all day,
It’s as much as I know watch it waste away,
Cause I’ll tell you everything about living free,
Yes I can see you girl can you see me,
Go and see the sorcerer look into a ball,
You may find the answer written on the wall,
The left one was a dancer can you see the answer, Oh
Put her in a mansion on top of the hill,
Please don’t make her do things against her will,
I found something special I don’t know why,
Looking into her pretty little eye,
Cause I’ll tell you everything about living free
Tere tulemast!
EMT teenused on kasutamiseks avatud. Teie kasutada on tasuta kliendiinfo numbril 123 ja EMT e-teenindus aadressil http://www.emt.ee. EMT
Kõigega annab harjuda
Mint on isegi siin maailma otsas tööle hakanud. Istun enda toas ja kasutan seda va Internetti. Ema kasutas seda lahedat asjaolu kohe hommikul ära. Tuli üles ajal, mil ma peaks juba kodust välja minema, et poodi normaalselt jõuda. See alles äratas mu. Tahtis, et ma netist eilseid Bingo numbreid vaataksin. Esimese asjana pärast tõusmist lugesin muidugi ühe tähtsa :D kirja läbi ja läksin siis eesti loto kodulehele. Riietusin rõõmsalt, kui ema ütles, et ma peaksin talle numbrid ette lugema, sest ta prillid jäid alla. LÄHEKS SIIS PALUN JÄRGI. Ei liigu kuhugi. Arvab, et kõige lihtsam oleks, kui mina need ette loeks. Aga mu tuju oli kirjast nii hea saanud, et olin nagu JAH, KALLIS, MA TEEN SEDA SINU JAOKS, KUI SA ARVAD, ET NII TÕESTI KÕIGE LIHTSAM ON. Naersin ja lollitasin ja lugesin. Ütlesin mängu iga osa alguses nõmeda häälega, mis ruudud peab täis saama jms.
Tööle jäin muidugi hiljaks, aga… ma ei saa palka ja mu ema on juhataja, keda ma asendan, seega ma ei tunne, et ma nüüd vähem “palka” saaksin või mind “lahti lastaks”. Avasin rõõmsalt poe. Koristasin. Sättisin. Müüsin. Sain issile Küprose 2eurose.
Tööpäev läks lennates. Suuresti selle pärast, et maailmal on ikka nii kihvte inimesi pakkuda :)
Sõitsin rattaga muretult The Bike Songi saatel koju. Vihm tegi just minu jaoks pausi. Õhk oli niiske ja soe. Mõnus vihmalõhn. Kodus ei võtnud isegi kotti seljast ega vahetanud riideid kohe. Võtsin Sophie halli poja õrna kindlusega ühte kätte ja issi sõjaväe kokkukäiva labida teise. Jalutasin maja tagant mäest üles, kõndisin üle välja suurema künka juurde. Saapad läbimärjad, jäin lõpuks suure kase ja pihlaka ees laiuvasse lilleparve seisma. Seal on nii ilus. Panin kassipoja enda kõrvale rohu sisse. Lõin labida maasse. Hoolivalt asetasin pisikese tekkinud augu põhja. Kuidagi ei tahtnud ta väikse keha peale mulda visata. Korjasin lilli katteks ja ajasin kätega haua mulda täis. Siis tulin tuppa ära. Issi oli kartulit ja kastet teinud. Võtsin heeringat ka juurde.
Peale meeletu väsimuse ja mure Sophie järjekordse sureva lapse pärast… no, läheb hästi.
Ema palus ennast homme (kuni reedeni) tööl asendada. Kui kellelgi on üle visanud, et mind jätkuvalt telefoni teel kätte ei saa, siis saab vaatama tulla. Elisa oli 5 päeva tagasi nagu: “Saime info, et soovite oma mobiilinumbriga liikuda Elisast teise operaatori võrku. Proovisime Teiega yhendust saada, kuid kahjuks see ei õnnestunud. V6tke meiega palun yhendust numbril 6 600 646 ja teeme Teile parema pakkumise.” Mina saatsin vastu: “Liigun tõepoolest teise operaatori võrku. Seega palun enda numbri teie omast vabastada.” Aga huiavad ikka. Kuidas ma niimoodi Maijooksule lähen, kui number, kuhu nad peaksid rongipileti saatma, on “ajutiselt suletud”?
Käisin täna Kadrinas. Eesmärk oli filme vaadata ja üldiselt maailma ja koole arutada. Krabasin isegi vanu brošüüre kaasa. Filmid Shame ja π, šokolaad, kohv, pööraste juhtumite kirjeldused, banaanid jms hiljem istusin kuskil põllu ääres, kui endine klassivend koolide brošüüre tikkudega põletas. Kena lõke tuli.
Selgituseks andis, et vaja on alustada täiesti puhtalt lehelt. Hetkel tundus see väga halb mõte, praegu… not so much. Praegu tundub lausa geniaalne. Oligi vaja, et keegi põletaks ära mu koolivalimissundmõtted.
Kleidid pulmaks
Vend saatis juba ammu teate, et paneksime valmis riided, millega ta pulma läheme. Mina olin ettevalmistustes ainult nii kaugele jõudnud, et teadsin, mida oma juustega teen. Ja “lained” ei ole just kõige suurem plaan…
Anu päästis jälle. Kolas eBays ja leidis imeilusa lõikega kleidi. Pakkus, et õed paneksid ühesugused, lihtsalt eri mõõtu ja värvi. Anu valis lilla, Pants kollase ja mina roosa. Kuskilt Hiinast tulevad :D
Tšauki-plauki :(
Meie Sophiel sündis 4 poega. Nad tundusid beebidena kõik normaalsed ja kuna Soph toodi meile kuskilt megakaugelt, uskusime, et tema pojad on terved ja tugevad ja kõik on hea. Nii see kahjuks ei ole.
Täna on tal 3 poega. Kõige väetim oli hommikuks otsa saanud. Ta pisikesed jalad ei hakanudki normaalselt kunagi tööle. Esikäpad olid korras, aga tagumised olid nagu alaarenenud. Mulle ta hirmsasti meeldis. Suuured silmad ja sassis pehme karv. Ilus hall oli. Siputasin temaga koos. Panin ta omale sülle, rääkisin juttu ja tegin tema eest liigutusi ta pisikeste jalakestega. Tegime nagu füsioteraapiat. Üritada ju võib. Eile juhtusin talle korra ainult pai tegema. Kondine ja liikumatu oli. Tegi häält ainult. Ma läksin minema. Oleks võinud ju kättegi võtta. Õnneks oma siblingutele meeldis ta vist väga. Need magasid alati seal, kus tema oli.
Mulle meeldib millegipärast mõelda, et tal oli soe, kui oma vaevas ära suri.
Ei tea, mis saatus ülejäänusid ootab. Pruunikas-must kassipoeg on hea tervisega. Tema on oma liikumismustrite, toonuse ja üleüldise välimuse poolest minu hinnangul täiesti terve. Aga hall ja beež on sama odava tervisega, kui see pisike, kes ära suri. Selle vahega, et nende tagajalad on arenenud. See annab muidugi suure eelise. Aga ka siuksed väiksed ja kondised ja tudisevad oma jalgadel. Äkki saab neist midagi… sest igavesti toredad on nad küll.
Kohtumine eri kandi inimestega
Mingisugused metsa ja maa lapsed on kõige loovamad. Nendega kokku saad, ta peidab sulle midagi taskutesse ja ütleb: “Ära küsi, saad kohe varsti kõigest aru,” ja veab kuhugi seiklusesse.
Tartlased on ka lahedad. Nad on nagu need megaseikluslikud loovad olevused. Selle vahega, et neil on mingit sorti pudel või purk käes, kui naerdes üle müüri ronivad :)
Tahaks loota, et olen midagi vahepealset.
Tallinlased. See ajab siiralt naerma. Nendega kokku vaja saada… Pigem ei saaks. Nad kas ei jõua kuidagi või ootavad, et teed näitaksid ja meelt lahutaksid. Nagu ajust eemaldataks linnapiiril üks imearmas osa ära.
Lähen homme Tallinna. Üks näide vestluse algusest tallinlasega, kes kokku tahtis saada:
Infinity says:
hmm
em says:
jou
mis on
Infinity says:
Kuulan sinu ideid
The Adventurous Pursuit of Happiness 