Genova @ Pizza Grande
Jepp – uus lemmikpitsa. Ankarast räigelt palju parem ja Grandest kiiksuga parem. Anšoovis ja muna noh.
Oliivi, sibulat, kappari ja tomatit on ka. Ma olen täpselt see kilu-muna võiku sorti inimene ja see pitsa oli lihtsalt imeline. Ometi on see pitsa saanud ainult vastu päid ja jalgu: minu ega koka noormehele see ei meeldinud. Beib seepärast ükskord tellis, et ninjakilpkonnad olevat alati tellinud anšoovisepitsa. Tahtis ära proovida :)
Lecce @ Pizza Grande
Näljane, aga ilma lihaisuta, võtsin taimetoidupitsa Lecce. Valmistasin selle ise. Rullisin pool taignapalli kenaks pitsakettaks ja asetasin kõige väiksemale pannile. Määrisin sellele pool pisikese kulbikesetäit tomatikastet. Segan sellesse pooltühja lusikatäie pestot. Puistan peale riivjuustu, sellele peotäie paprikat. Lõikan brokolit juurde. Raputan lõpetuseks sinihallitusjuustu kõige selle peale.
Ahju!
Paari minuti pärast on juustul ilus värv
ja mõnus lõhn üleval.
Mõnus kerge pitsa. Olen Pizza Grande taimetoidupitsadega väga rahul.
Ida-Viru tripp. Kolmas? Neljas?
Emme ja pisike Mips avastasid kahekesi pankranniku serval pisikest karuputke. Mu õde (Mipsu ema) vaatas seda ahastusega pealt ja palus, et me edasi läheks. Umbes kogu reis oli selliste toonidega :)
Meid oli terve kari: mina, emme, mõlemad õed, kaks venda, 3 õdede last, õemees. Lastega trippimine on ikka midagi väga muud kui ainult oma õdede-vendadega jm ~eakaaslastega. Natuke äge, natuke väsitav.
Esimese öö ööbisime samas kohas Sinimägedes, kus aastaid tagasi ka esimesel reisil. Umbes 2007. aastal tegin seal pilti mälestuskividest. Meenus, kui märkasin pildistades, et olen täpselt samas kohas täpselt sama pildi teinud.
Äge oli hulkuda selles piirkonnas jälle. Mängisime vennaga surnuaias peitust ja uurisime hauakive, hauakaunistusi. Öökappidest unisex fotodeni.
Magamiskott oli supersoe. Hommikul ärgates olid huuled ja silmad nii paistes, et venna kutsus mind Jabba the Huttiks. Mu silmalaud olid niivõrd sarnased tema omadele olnud :)
Tripp kestis esmaspäevast kolmapäevani, aga kuna olen täna kolmapäeval tööl, pidin teise päeva õhtul Tallinna sõitma. Emmel oli sama asi. Vaeseke nuuksus mul kõrval veel enne, kui buss välja sõitis. Talle kohutavalt meeldis. Proovisin lohutada, et ega see viimaseks korraks jää :)
Kus olnud olen
Pizza Grande. 12:56. Return to Sender. Eile üritasin ka selle ära näha, aga kohe olid kohapeal söömas isa kahe lapsega. Vägistamisstseen tundus kuidagi kohatu siis.
Praegu kokaneiuga kahekesi vaadata on viisakas seevastu. Let’s blog!
Umbes 3 nädalat tagasi kolis meie residentnarkar välja. Jaaa sealmaalt olen väike kummitus olnud: haihtusin blogist ja lendan muudkui ringi :)
Umbes siis käisin esimest (ja praeguseks viimast) korda see suvi päevitamas ja meres ujumas. Üks pisike hull
kutsus. Nautisin seda. Olin üksinda õlgadeni lainetes ja hüppasin naerdes nendega kaasa. Pants ja/või Beib oli täiega puudu. Kuidas ma käin niimoodi üksinda ujumas? Printsessike ei hakanud ka kaldalt päevitamast märga vette tulema.
Meil on varsti perega üks tripp plaanis. Siis vean selle karja iga lombi sisse, milles ujuda kannatab.
Männikul sain ka samal päeval ujuda. Olin just kätte saanud pisikese spordikaamera. Proovisin siis veekindluse ka järgi:
Leidsin pärast ujumist RIMI poekorvi ja ilusaid seeni.
Järgmise päeva hommikul viskasin musta pesu uude punasesse pesukorvi ja sõin fancyt seeneomletti. Siis jalutasin bussijaama poole,
et tööle minna. Keskturu kandi hommikud on huvitavad. Iga päev midagi uut. Aga samas parmaada-stiilis.
Aa, speakin’ of. Üle aia ja kuurirusude ronimised. Mul on nüüd üks Tartu-aja neiu kahel korral öömajale jäänud. Esimesel korral viis ta mu kuhugi väga kultuursele tagaaia raamatututvustusele,
ma juhatasin ta seepeale Peekri baari. Hull öö.
Nüüd eelmisel pühapäeval kohtusime Bussijaama lähedal Koduste Toitude ees. Kiikusime, otsisime rääbakat varest, istusime maja ees trepil ja rääkisime ülidiipidel teemadel nagu “kellegi” vanemate lahutus jms tunded. Järgmine päev oli äge. Koristasin ja valutasin pead. Jõin Vytautast ja sõin ära pool arbuusi.
Tahtsin tegelt tööteema juures peatudagi korraks. Tööl on muutusi olnud. Meil oli vahepeal üks uus kokk, kelle puhul kahtlustan siiani, et päeval, kui ta teeb mingi ametliku IQ-testi, hakkab ta riigilt toetust saama. Tema ei tööta enam siin. Tema kohta hakkasin täitma mina. Olen nüüd vahepeal kokaks ka. Räigelt meeldib! Imestan, et varem pole avastanud, et kokatöö nii sitaks äge ja sobilik mulle on. Palju-palju sellealaseid mõtteid nühivad mu ajusagaraid.
Toimus suguvõsa kokkutulek.
Olin Bastardiga ka platsis. Kõikvõimalikud laulmised kõikvõimalikes olukordades tundus talle imelik, aga muidu läks kenasti. Ta läks must päevakese varem linna, aga ma jäin emale appi koristama vanaema tuba. Vanaema ju pole ja pererahvas tahab seda ruumi kasutama hakata. Jõudsime emaga umbes veerandi vaid sorteerida, kui enam ei jaksanud. Nii palju sodi ja poolvajalikke asju. Et keegi raudselt ei kasuta kunagi, aga saaks kasutada, kui vaja oleks. Aga tõenäoliselt ei ole. Põnevaid ja päriselt vajalikke asju oli ka. Võtsin endale küünlaid ja tikupakke, mõned nõud ja käterätikud. Kihvt oli kuulata ema mälestusi onust, kes kandis jonnipunnidega
pisikest pluusikest; vanaisa lõigatud kirjatähežabloonidest. Endal oli naljakas näha kirjandust enda varateismeeast :D
Üldse hulgun ringi ja uudistan elu. Skävvin ja pildistan.
Elu on suhteliselt kena. Tunnen, et järgi on süüa umbes veerand sitasuppi :)
Miks, sahtel? Miks?
Olen töö juures. Shit is difficult. Värdjas sahtel kassa all üritab jälle enda kombeid peale suruda.
Rass kolis välja
Ja maimukesed said Päikse kätte elama:
Vähema kui 24 tunniga oli üks tšillitaimedest nii sillas muutusest:
The shit Mips says
Mips: Tule! Ma lendan Su pikali!
Mips: Mängime longi! Mina sõidan ja Sina jääd alla!
Mips poes: Lähme siia vahesse!
Mina: Mm, seal on ainult alkohol. Ma ei taha praegu alkoholi.
Mips: Ah, mida Sa valetad?
Mips: Sina ei tohi siia peale tulla. Sa oled liiga suul veel.
Kolmeaastaselt, noh :D
Muide, tõi mulle hullult kihvti kivitüki täna Türil.
The Adventurous Pursuit of Happiness 