Kooli, kuueteistkümnendat korda
Issi vennale: “Sa peaksid harjutama end varem ärkama…”
Mina sudin vahele naerdes: “…ja öösel MAGAMA!”
Venna varsti: “Mis päev täna on?”
Eks me kõik valmistu kooliks omamoodi.
Vestlus ülal leidis aset juba nädala alguses kodumetsas. Praegu olen linnas ja reibin tunniplaani koostada. 28 EAP-d on kuidagi juba koos. Täiesti lõpuni põhjendamatud nad ei olegi. Mõned on päris antroteemalised, aga juhuslikult võtan ka näiteks sõltuvuskäitumise ja jooga I.
…sest ilmselgelt ei ole vaja minu kolmandal aastal lugeda aineid, mida ma lõpetamiseks vajaksin.
Läheb hästi, kui nelja aastagagi ära lõpetan.
Päevane Soome-tripp
Mais lubas Tallink viia kõik Maijooksu lõpetajad soodsalt reisile Helsingisse.
See tähendab, et nendes kilekottis, mis finišis jagati, oli lisaks igast põnevale nännile Tallinki kupong, millega sai kuni kahele inimesele päevakruiisile piletid eriti soodsalt: 8€ ots per person.
Käisime nüüd Bastardiga
Soomes.
Muljet avaldas Soome loodusmuuseum,
aga selle kohta teen eraldi postituse – nii vinge ja sisukas oli!
Pluss, mulle sai meeldivaks kinnituseks, et Bastardiga on ikka üliäge mingeid trippe ette võtta. Seekord siis lihtsalt esimest korda välismaale.
ÖÖJOOKS 2014 (10 KM)
Never-ever ei ole ma käinud paremini organiseeritud üritusel. Naeratasin ja rõõmustasin terve aja. Jooksugrupid olid korralikult eraldatud ja hästi juhitud. Fantastiline ja äge. Iga grupp sai stardis ilutulestikku nautida, tee ääres veest puudu ei tulnud, kõlasid trummid-puhkpillid-bändid, esinesid tuleneelajad ja tantsurühmad, kaasa elas Rakvere linna rahvas, cheerleaderid jms
Jooksin tänavu 10 kilomeetrit. Läks suurepäraselt. Jõudu ja jaksu oli ka pärast finišeerimist. Järgmine aasta peaksin poolmaratonile minema.
Olen ülirahul ja tänulik, et selline asi üldse olemas on.
Indreku stipi taotlemine ja meie armas pesakast
Praegu saab Indreku stippi taotlema minna. Esmaspäev-teisipäev on selleks veel jäänud.
Avastasin seda asjaolu umbes nädala eest ja lippasin kohe linna, et kohustuslikul nõustamisel ära käia. Tol päeval ei toimunud seda üldse, nagu nõustamise ruumi ukse peale kleebitud graafik mind informeeris. Natuke viimane hetk, ma leian. Võib-olla oleks selline asi võinud ka netis üleval olla. Aga eks see ole aint minu arvamus.
Nägin meie armsa kodu ära,
sest siirdusin koolimajast otse sinna. Tegin pisikese lõunauinaku Bastardi kaisus. Kahjuks pidin samal päeval metsa tagasi sõitma, et järgmine päev tööle jõuda.
Sellest ma juba rääkisin :)
Jooksva nädala esmaspäeval sõitsin tagasi linna, et alustada korteri koristamisega ja järgmine päev ilusasti nõustamisele jõuda. Seetõttu polnud ka postitusi: ei võtnud läpakat kaasagi.
Tegemist oli niigi palju. Eelmised asukad jätsid mõnusa muda ja suvalisi esemeid endast maha, aga viisid kaasa muuhulgas köögist kraani ja esikust nagid. Siiani mõtlen, mis disainüüberasjakesed need siis olid, et kaasa oli vaja võtta. Kes teab :)
Koristasin juba tublisti ja kõik kiitsid, et kohe on avaram, kodusem jms. Ma tunnen ise ka nii. Täitsa pesa. Seljale tegin natuke liiga, praegugi valus. Tõstsin seal raamatuid ja kotte toast-tuppa, et põrandaid pesta ja elatavamaks seda kohta teha.
Mööblit meil eriliselt ei ole. On üks kapp, mida ma sinna ei taha :D
Arvan, et meie toas võiks olla üks seinatäis riiuleid, kuhu läheksid raamatud ja muud vidinad. Samuti võiks panna seina mingi pika toru, et riidepuudega kõik hilbud üles riputada. Veel tahaksin riiulite ja sahtlitega nurgalauda, kus saaks õppida. Selle juurde mingit tooli või palli istumiseks. Loomulikult olen huvitatud ka voodist. Beib tahab küll hundi kombel maa lähedal magada, aga mulle meeldivad natuke kõrgemad voodid. Samas ei ole see asi, mida ma vajaksin. Ase, kuhu Beib on nõus ilmuma, sobib täiesti :D
Indreku stipendiumiga läks samuti kenasti. Kõik kevadised dokumendid sobisid – pidin kirjutama ainult seletuskirja ja ära saatma. Kasutasin eelmist põhjana, aga muutsin aadresse ja muid detaile. Hoidke pöialt siis, et ma stippi ikka saaks :)
Ma arvan, et hakkangi seda kodu nüüd pesakastiks siin kutsuma. Nii on vahe metsakoduga sees ja see sobib talle ka. Ta on armas ja pisike. Nagu meie aknadki seal. Kõik nagu ühel õigel pesakastil :)
Morning fog
Nii luuleline olen täna :)
Ühesõnaga, tuju on hea, pea ei valuta, aga eilse õhtu tegemised on äratuntavad natukese udusest-aeglasest olemisest.
Mul oli eile tööpäev.
Sõidan pool tundi enne töö algust kodust välja. Arvestades kodu kaugust töökohast, olen peaaegu kindlasti tööle hiljaks jäänud. Peatun veel vanatädi juures, sest ta palus eelmisel õhtul mu emal kellegi teda hommikul kontrollima saata, sest ta plaanis võtta õhtul 2 Sudafedi tabletti. 2 ja mitte ettemääratud ühe. Vanatädi täitsa elus, vaatas Õnnet. Sõidan edasi. Lõpuks on ilm talutav. Pilvealune ja värki. Kell kümme olen oma tööpostist nägemiskaugusel. Poe avamine võis hilineda vaid paar minutit. Suurepärane.
Laupäevane tööpäev on lühike: 10-14. Ometi tuli kassa päris korralik. Järjest käisid tädikesed, kes maksid 20-eurosega ja jooksid kokku nagu võõrkeelt kuuldes, kui ütlesin, et mul pole enam peenraha alles. Seisid mu ees, raha näpus ja ootasid. Maitiamida.
Eksisin, kui arvasin, et see on kõige frustreerivam mu päeva juures. Läksin ju veel emale appi suurmüügikaupa kokku panema.
Üldkokkuvõte olukorrast: taustal üürgab Koit Toome, näkid proovivad riideid ja vahepeal tõesti panevad neid kokku, mina lapin ja pakin tuhatnelja, ema sööb komme ja joob kohvi. Ennustab, et paar tundi läheb tõenäoliselt veel.
Oijah.
Tulen ära. Saan endise klassivennaga Konsumis kokku. Ostis juustustritsli. Minu meelest ei ole see päris see, millest me eelnevalt rääkisime. Käime läbi Grossi poest. Võtame erinevat märjukest. Tohutult tore ja põnev on üle pika-pika aja kokku saada ja juttu puhuda. Much fun was had :)
Kell on 00:05. Sõidan pimedal jahedal tänaval. Tuul on juustes. Pärast alevipiire püsib silmapiiril paks udu. Naudin rattasõitu.
Mu mugava voodi soojus uinutab koheselt.
Hommikul elavnen kergelt, kui kuulen samme enda toas. Ometi ei pea veel täitsa ärkama:
õde hiilib :)
Jacoby Drexelhand
Olen kodumetsas. On öö. Tahan juttu rääkida.
Nädal tagasi naasesin siia üle mitme nädala. Sõitsin ju peaaegu 4 nädala eest Paide. Sealt Tallinna ja Juminda poolsaarele, tagasi Tallinna ja edasi Saaremaale, sealt Tallinna ja alles sealt siia.
Metsakodu ei jõudnud igatsedagi – nõnda hõivatud püsisin. Ja kuigi Tallinna sattusin tihedamini, igatsesin Saaremaal olles kohutavalt Lasnamäele.
Ent praegu tundub, et ma ei pruugigi enam üldse sinna minna.
Aga kes teab. Äkki on vaja mu abi sealt asjade kolimisel.
Kolimisel meie päris ühisesse koju :)
The Adventurous Pursuit of Happiness 