Töökohtadest ja kõõmast
Olen tööl.
Esimesel töökohal siis. Varsti enam teist ei olegi. Mitmepäevase vaatluse ja ühe vestluse peale tõstis pead see osa minu loomusest, mis ei vaja kedagi ega midagi. See käis nii, et teisel töökohal leiti, et minu pidev ja intensiivne pingutus ei ole piisav. Minu adekvaatne hinnang ja väljaütlemine, et minust oodatakse vähese ajaga liialt palju, sai mingi üleoleva ja vastiku vastuse. Ok. Tegin töö ära, sõitsin koju. Astusin üle läve, lõin ukse kinni. Lukku. Ketti. Hakkasin esikuvaibal nutma. Helistasin emale.
Jõin ennast täis, käisin linna peal üht spetsiifilist šokolaaditahvlit otsimas, et töökaaslastele viia, sest otsustasin emaga arutades (pmst kõige suurem-segasem segu nutmisest ja enda päevasündmuste jutustamisest) sellele tööle mitte jääda. Ma olen liiga noor ja heal arvamusel endast, et lasta ennast mingi krati kombel läbi põletada vastu võttes ülesandeid, mida on võimatu täita.
Olen siiski teisel töökohal meeletult palju õppinud. Õppinud toidu, raha, inimeste ja enda kohta. Maailm on saanud hoomatavamaks kuidagi. Välja suumimise tunne.
Järgmine päev siis läksin pohmaka ja šokolaaditahvliga tööle. Ütlesin naistele, et ei jää sinna. Tegin kenasti tööd, kuni nn kubjas tuli. Ütlesin, et ma ei jää sinna tööle. Vastas, et kirjutaksin lahkumisavalduse ja 14 päeva pean veel seal olema. Tagasi tööpostile. Türa.
Mul pole veel lepingutki antud. Nii vähe seal olnud. Tahaksin kuidagi neist kahest nädalast pääseda, aga ma ei taha esile kutsuda mingit sitatormi.
Nt ma ütlen, et lepingutki pole veel, ma olen siin käinud üheksal päeval kokku ainult, ma ei tule lihtsalt enam, sest ma ei sobi ju ja kõik. Ja siis kubjaskõõm ütleb nt, et seda küll, et lepingut pole, ma ei hakka siis palga maksmisega ka jamama.
See mulle siin jõulu ja sünnipäeva eel ei sobiks. Katsun mingi miinimumprogrammiga need 14 päeva läbi ajada. Vägistan. Suva.
Miski surematusetunne on peal. Aga samas on olla väga surelik ja kordumatu. Kõik on eriline. Kuulub iseenda aega.
Mõista-mõista, kus ma küll olla võiks
Talviselt hea hinnaga…
Ilmad on nii ilusaks läinud. Väga raske siit pitsapuurist seda vahtida. Tahan skävvima-trekkima kuhugi.
Kuidas 25 sain
Ma tahtsin oma sünnipäevast rääkida.
See oli too päev, kui Lemmy ära suri :(
Ühesõnaga jupi aja eest juba.
Aga pidu oli imetore ja ma tahtsin sellest rääkida. Lugu algab tegelt päev varem. Oli pühapäev. Ma olin tööl. Rääkisin Bastardiga skaibis ja ta naeris, et ma kunagi sünnipäeva ei pea. Tahtsin talle tõestada, et ma suudan inimesi endale külla kutsuda küll. Niisiis hakkasin skaibis, Facebookis ja telefoni teel kutsuma inimesi, keda ma tahaks ka enda koju minuga mu sünnipäeva tähistama.
Ja tegin seltskonnale kõige suurema pitsa.
Sünnipäeva hommikul saabus väike vend. Kutsusin ta, et juhul, kui keegi ei saa tulla, siis on mul keegi sitaks lahe inimene terve päeva seltsiks. Bastard pidi too päev tööl olema.
Olin valmis inimesi vastu võtma kella neljast kuni ööni välja. Ütlesingi, et täiesti mitteformaalne värk: tulgu kuidas-millal ise tahavad.
Umbes viie ajal hakkasid inimesed ilmuma. Esimesele sain päris ligi hiilida tänaval, kui ta majanumbreid vahtis. Tema suitsetas veel mu maja ees, kui järgmine kohale jõudis. Meil kõigil oli suur rõõm üksteist üle pika aja näha. Nemad nüüd koos suitsu tegemas, saabus veel üks külaline, kellega külma käest üles läksime.
Tervitusnapsud, kingitused, kallistused. Lõpuks saabus veel kaks külalist.
Mängisime mingit teravamat seltskonnamängu, uued tutvused ladusid omavahel kenasti puid alla. Siiski olid kõik superägedad ja meil oli väga lõbus. Mõned isiksused on lihtsalt nii suured, et ei mahu mu pisikesse elutuppa ära ilma hõõrdumisteta :)
Edasi ma pidu igaks juhuks ei kirjelda :)
Lõbusad kännuämblikud ja templielevandid olime. Väike vend muidugi mitte. Ta liiga nutikas vist selleks, loomulikult ka alakas.
***
Kaljukitse tähtkujust inimeste kohta öeldakse, et need jäävad vanusega nagu nooremaks, muutuvad tšillimaks ja naudivad elu järjest rohkem. Hakkavad vaikselt enda muretsemist minetama. Ma vist ka. Sest ma ei olnud kunagi varem endale inimesi sünnipäevaks külla kutsunud, maksimaalselt pere keskel pidanud. Aga edaspidi tähistan uhkesti. Külalistega ja värki.
Lego @ Pizza Grande
Lego pitsa on see väärt variant, mille puhul saab klient valida 6 pitsakatet. Põhi, tomatikaste ja tavaline juust on niikuinii.
Beib on tööl, natuke pohmas. Beats from the vault vms noh. Pakkusin välja pitsa teha. Saatis soovi. Panin kirja.
Andis vabad käed mul lisada mingeid lahedaid asju ja proovida asju, mis sobida võiksid. Mulle meeldib nii talle teha, et teen kõik nagu telliski, aga panen näiteks poolte tükkide keskele ühe tüki millestki, mida ta ei tellinud. Nt kukeseene või jalopenoketta. Et mingi põnev amps luua. Mul ka põnevam valmistada. Või viskan täpselt keskele peotäie oliive. Mulle meeldib veel juustuäärt teha. Sinna saab üllatusi peita. Näiteks suitsujuustu vms.
Täna sai talle selline pitsa.
Muidu me niimoodi suuri tükki ja üksikutele lõikudele ei lao. Samas, kui aega ja viitsimist on olnud, siis oleme igasugu variantidega klientidele vastu tulnud :)
Ainuke raske osa
Ka: Oota, kas sa ei söö enam kartuleid ka?
Mina: Ma praegu söön kartuleid ju. Nii on hea meelde jätta, et ma ei söö midagi loomset :)
Ka: Aga kartulid olid ka kunagi elus…
Beib: Aga koor on okei?
Mina: See on piimatoode.
Beib: Koor?!
Beib: Kondenspiimas ei ole piima. Vaata ise!
Emme: Ku küsib, et mis dieet see on. Ega Sa seda Internetist ei võtnud?
S: Oled Sa näinud neid juustuta pitsasid? :D
Emme: Šokolaadi ka mitte?
Ku: Aga mida Sa teed siis?
Ka: Sa ei pidanud ju kartulikrõpse sööma enam…
E: How can you live without cheese? Or ice cream? Or cottage chrese? You fell or something? #worriedasfuck
Ka: Sa ei pidanud ju jahutooteid sööma enam…
K: Sa oled siis nagu Scott Pilgrimis? Kannad ainult valget?
Taranto @ Pizza Grande
Lihtsalt Taranto tellides saab pitsa, kus on põhi, tomatipasta, pesto, juust, metsaseen, küüslauk ja paprika.
See näeks pere suuruses suht siuke välja
Klient oli ainult natuke muutnud koostist
Kuna mina juustu süüa ei taha, jätsin selle ja pesto välja. Meie pestos on mingit fäänsit juustu ka sees, selle pärast. Tegin siis nii hoopis, et rullisin õhukese põhja ja panin sinna peale tomatipastat. Tomatipasta ise on suht mõru ilma juustuta pitsa peal. Segasin juurde tavalist ketšupit, mida lauas pakume. See tegi tomatipasta nii palju magusaks, et täitsa mõnus jäi. Segasin sisse hästi palju küüslauku. Viskasin paprika ja paar metsaseent kõige selle otsa.
See tuli nii maitsev, et sööks hea meelega veel ühe ära :)
Zanettorro @ Pizza Grande
Ülemuse naine oli äsja lasknud endale Zanettorro teha. Umbes 3 viimase pitsa vahel on nii raske valikut teha küll, et ahvin vabalt teda. Zanettorro siis. Taimetoidupitsa.
Suitsujuust, spargel, brokoli, metsaseen, päikesekuivatatud tomat, kappar, pesto.
Tegin pitsale juustuääre. Pole seda enne teha proovinud. Tuli väga ilus.
Ja maitsev. Kõik maitsed hakkasid mõnusalt kokku. Kõht on täis ja hea on olla.
Soprano @ Pizza Grande
Sinihallitusjuust, oliiv, pesto ja tomat on jumalast head asjad.
Aga pane nad kõik kokku ja lisa kappar + viska pitsa peale… ei.
Didn’t do anything for me. Mul on vist kopp ees pitsadest.
Siracusa @ Pizza Grande
Veel üks magus pitsa. Teine ja eelviimane minu pitsasöömisteekonnal. Kohupiim, banaan, ananass, virsik, vaniljekaste.
Mul oli räige magusaisu ja see pitsakoogike läks ülihästi alla. Lihtne ja mõnus :)
Seal oleks vist pidanud kaneel ka olema, aga mul on natuke hea meel, et selle ära unustasin.
Genova @ Pizza Grande
Jepp – uus lemmikpitsa. Ankarast räigelt palju parem ja Grandest kiiksuga parem. Anšoovis ja muna noh.
Oliivi, sibulat, kappari ja tomatit on ka. Ma olen täpselt see kilu-muna võiku sorti inimene ja see pitsa oli lihtsalt imeline. Ometi on see pitsa saanud ainult vastu päid ja jalgu: minu ega koka noormehele see ei meeldinud. Beib seepärast ükskord tellis, et ninjakilpkonnad olevat alati tellinud anšoovisepitsa. Tahtis ära proovida :)
Lecce @ Pizza Grande
Näljane, aga ilma lihaisuta, võtsin taimetoidupitsa Lecce. Valmistasin selle ise. Rullisin pool taignapalli kenaks pitsakettaks ja asetasin kõige väiksemale pannile. Määrisin sellele pool pisikese kulbikesetäit tomatikastet. Segan sellesse pooltühja lusikatäie pestot. Puistan peale riivjuustu, sellele peotäie paprikat. Lõikan brokolit juurde. Raputan lõpetuseks sinihallitusjuustu kõige selle peale.
Ahju!
Paari minuti pärast on juustul ilus värv
ja mõnus lõhn üleval.
Mõnus kerge pitsa. Olen Pizza Grande taimetoidupitsadega väga rahul.
Emilia-Romagna @ Pizza Grande
Fancysid tõusva auru ja veniva juustuga pilte tegin Emilia-Romagnast küll, aga järgnev väljendab minu tundeid selgemini (ja diplomaatilisemalt) kui sõnad.
Üldse oli pitsa peal lihapalle, metsaseeni, pärlsibulaid, küüslauku, pestot ja tomatit. Head asjad. Muidu. Eraldi või nii.
Vegetaria @ Pizza Grande
Vegetaria on taimetoidupitsa. Tomatikastese ja juustuse põhja peal on ainult šampinjon, mais, pärlsibul, uba ja paprika. Ühe koka meelest on see suvise välimusega. Nii värviline lihtsalt. Pitsa kohta on ta päris kerge ka. Selle söömisele ei järgne süü- ja raskustunnet, nagu oleksid oma suveks-saledaks!-programmile vee peale tõmmanud :)
Maitse oli mõnus, lihtne. Miski ei peksnud kuidagi üle ega häirinud. Mahlane-magus pärlsibul andis väikse kicki kogu asjale. Selleta oleks Vegetaria võib olla tõesti natuke joga.
Taormina @ Pizza Grande
Proovisin täna ära Pizza Grande ühe magusa pitsa Taormina.
Magusate pitsadega on paar erinevust võrreldes soolaste pitsadega. Esiteks: nad on magusad :)
Teiseks, neid saab tellida ainult kõige väiksemad suuruses (20 cm diameeter).
Kolmandaks, neil ei ole automaatselt peal tomatikastet ja juustu :D
Taormina peal on kohupiim, maasikas, põldmari ja šokolaadikaste. Ma pole päris kindel, kas meil õiged marjad olid. Maasikas oli, aga nagu ka punast sõstart jms. Aga sitaks maitsev oli, suht oigasin mõnust, kui seda sõin.
Soovitan siiralt ja ootan juba õhinaga, et saaks teised kaks magusat pitsat ära proovida.
Capri @ Pizza Grande
Ja mina arvasin, et ma olen head pitsad juba ära proovinud. Näljasena meenus, et kalapitsasid on kaks jäänud maitsta. Capri paistis Genovast parem, selle siis valisingi. Seal on maitsev l6he, spargel, porru, sidrun, till, tomat. Beib ütles, et see on ta lemmik. Saan täiesti aru.
Vesuuv @ Pizza Grande
Huuh! Suu õhetab, elevus on sees. Sõin terava kaste ja jalopenodega pitsat kainena + ilma hapukoorevannita.
Kliente polnud, päike paistis. Telekas käis mingi joga. Nautisin pitsat. Täpselt 6 jalopenotükki valideerisid valikut. Meant to be ja värki.
Muidugi ei saa mainimata jätta, et palusin kokal eraldi kaste väheke leebema teha.
Suu põles-õhetas terve aja, aga muud koostisosad ei jäänud üldsegi varju. Need on hullult hästi valitud: salaami, oliiv, sibul, küüslauk, paprika.
Catacaidizi @ Pizza Grande
Lihtne ning maitsev pitsa. Hariv ka. Ma ei teadnud enne eilset, et kukeseen on inglise keeles chanterelle.
Ma ei oodanud taimetoidupitsadest palju – see ja Marherita on mind meeldivalt üllatanud. Teisi võtta juba võib olla päris hea mõte.
Corleone @ Pizza Grande
Corleonet on pitsasid valmistades kerge märgata ja meelde jätta. See juba näeb maitsev välja ja kukeseened sellel lõhnavad imeliselt. Kõige kutsuvama lõhnaga pitsa. Muidu ta on pitsa noh.
Lisaks kukeseentele (ja juustule, tomatikastele, põhjale) on Corleones kana, sparglit, pestot ja tomatit. Om-nom-näm-yum :)
Also, meet my new fisheye lens:
Pizza Grande @ Pizza Grande
Pitsakohanimeline pitsa võiks ja peaks muljet ikka avaldama.
Oi, kuidas tal see õnnestus!
Pizza Grande tomatikastese põhja peale on pandud kana, kebabi, lihapalle, metsaseeni, maisi, punast uba, küüslauku ja tomatit. Juustu veel kõigele lisaks.
Tõsise näljaga võtaksin selle pitsa. Niisama Grandest on minu hinnangul Pizza Grande isegi parem :)
Olge ausad ja otsekohesed – oleks mul pohmakas, vajaksin just seda pitsat.
The Adventurous Pursuit of Happiness 