Bakatöö. Vms, pmst
Pean täna ära saatma first drafti või midagi sellist enda bakatöö mingi peatüki osas, et järgmises bakaseminaris selle põhjal teised soovitusi ja ideid saaksid anda.
Ma saadan hoopis mingi kondikavakribu,
kus on nagu struktuur väljendatud, aga sisu on neis kõigis mingi kummalise hulga. Andku kõige osas ideid. Vms. Pmst.
Berserk
Eile sain juhendajaga kokku. Väga meeldiv oli. Püsib tunne, et lõpetamine on täiesti tehtav. Ta soovitas mul enda viimased võlad kiiresti nahka pista, et saaksin ainult lõputööle keskenduda. Ma ei lõpeta niikuinii, kui midagi puudu on. Mainis muidugi seda ka, et aprill läheb kiireks. Nagu KIIREKS.
Nõnda proovin midagi uut. Vanadest asjadest kokku pandud uut. See on kava kooli lõpetamiseks. Karm ja range kava, et kõik tehtud saaks. Eesmärk on võimalikult palju aega võimalikult tihti panna lõputöö kirjutamisse. Get it fucking done.
- Äratus on 8-10 ideaalis. 8 on tööpäevadel ja 10 on vabal või koolipäeval. Muidugi võib see muutuda, kui on vaja vara rongile minna vms. Magama sihin tööpäevadel kesköö kandis, üldse 23-01.
- Et ma chillax, normaalne ja terve püsiksin, on hommikujooga ja pisike unejooga kohustuslikud.
- Kui ma tunnen, et tahan pahandusi teha ja mingit sitta tegema hakata, pean jooksma minema. Kui tahan ainult vedeleda või videosid vaadata vms. Või keset päeva magama jääda.
- Üldjoontes planeerin nädala toidud ette, et käia ühe korra nädalas poes ja mitte KOGU AEG poodi lipata ja veidraid sööke terve päeva teha. Töö juurde ostan süüa ainult hommikul. Kui üldse.
- Nõud pesen kohe pärast kasutamist. Ja kõik toad koristan ainult korra nädalas. Et ma seda KOGU AEG teha ei üritaks.
- Blogin natuke spetsiifilisemalt kooliasjadest. Hoian silma peal.
Siiski ma tean ja arvestan, et ma ei saa mingite spontaansete asjade vastu alati. Näiteks, eile tuli ema meile ööseks ja ma aitasin tal korrata jms üheks ägedaks asjaks, mis ta ette on võtnud. (Spoiler: ta võitis, just helistas mulle) Sain magama mingi ühe ajal. Nelja ajal oli Beib nagu “Kle, magad ve?” ja ma ei jäänudki enam uuesti tudile.
1. kummitusbakaseminar
Soovin täna kõigile vägevat päeva!
Just selle tänasega
seoses pole kooli ja bakaseminari. Olen tööl. Ja sel reedel on juhendajaga kohtumine ja nüüd laupäeval vaja enda kirjatükk bakaseminarikaaslastele saata, et nad nädala pärast mu lõhki saaksid rebida. Nõnda minu jaoks (kummitus)seminar toimub, kus iseseisvalt oma asju teen.
- Kõigepealt saadan juhendajale edasi kaks tükikest infot. Esiteks lektüüride ja praktika ainete info (raporti nõuded) ja teiseks saatsin edasi kevadiste kaitsmiste ajakava, mille põhjal endil mingi ajakava peaks tekitama.
- Alustasin lõputöö dokumendi, kuhu hakkan lõplikku kirjatükki kasvatama ja kokku tooma.
- Alustasin lugemispäeviku dokumendi, kuhu toon kokku sobivate allikate viited ja paarilauselised kokkuvõtted, et oskaksin orienteeruda nendes ja õigetes kohtades kasutada.
Siit läheb raskeks. Nõuab juba pingutust ja oma lohhitsemisele otsa vaatamist.
- Koostasin just kõige selgema ja realistlikuma kondikava, mis mul veel olnud on.
- Kuigi koostan detailsema ajakava, et millal midagi valmis peab olema, koos juhendajaga, mõtlesin lõpukuupäevad üle vaadata ja juba midagi koostada, et äkki välja pakkuda. Igavesti imelik on neid kuupäevi näha ja kirja panna.
- Vaatasin varasemad proseminari, juhendajaga kohtumiste ja bakaseminari märkmed ka üle, et midagi varem kuuldud nõuaannetest jne kaduma ei läheks.
Sellega olen teinud vähemalt minimaalselt kõike, mis tänaseks endale eesmärgiks seadsin. Aga pean mingi berserk plaani tegema. Muidu ei jõua valmis õigeks ajaks.
See ei saa olla minu dimensioon
Vaatasin täna algusest lõpuni filmi Earthlings.
Esimesel ega teisel katsel ei õnnestunud.
Seekord hakkasin nutma alles 25 minutit hiljem tollest teisest katsest. Aga pärast seda vaatasin suu lahti ja uskumatuses. Ma ei olnud nii kursis nahatööstuse ega loomkatsetega, kuigi ma enda meelest nagu mingeid asju teadsin. Nope. Võib olla olingi üritanud neid teemasid vältida ja neid lihtsalt mitte näha. Sitaks haige oli. Inimesed on rõvedad.
Teate, ma ei ole vist õiges dimensioonis.
Meie maailm tekitab mus sellist kõhedust ja õudu nagu tunneks vist tavaline meie planeedi inimene, kes avastab end dimensioonis, kus inimesed päriselt ongi karnivoorid ja mõeldud liha sööma.
Kus inimperekonnad jookseksid meeletul kiirusel õhtusöögiks järgi näiteks naabri koerale, tõmbaksid ta kambaga kuskil prügikasti taga maha, kus ta higise kõri isukalt läbi näriksid. Isa rebiks esimese hea suutäie – hais, karvad ega puugid teda ei häiri. Ema sikutab juba soolikaid pehmest kõhust välja ja manitseb lapsi toiduga mitte mängida, kui need kõhuõõnde kaevudes ja paremat kraami otsides lollitama hakkavad. Sööksid niimoodi tänava lõpus auravat korjust, silmad kilamas, veri näos läikimas.
Deklareerisin tulusid
Huehueheuhue, mul tekkis just autokoolifond.
Sitaks jäätist
Esimesed 5 tundi täna asendas mind töökaaslane, sest mul oli pärast ühe teise töökaaslase sünnipäeva väga… habras olla. Valutamine, värisemine ja oksendamine tehtud ning natuke peale tuditud, tulin tööle.
Meil on viimasel ajal tööl päris kiire. Nii tänagi. Aga vaiksemaks jäi, tegin tiiru poes. Leidsin karbi taimset jäätist.
Issand jumal kui hea. Ma pole mingi miljon aastat sellise tekstuuriga jäätist saanud. Hästi koorejäätise moodi :)
Ootamatu elukindlustus
Seoses Elerini madratsi, kuupileti ja minu kombega panna e-panga püsiparoolideks esimesi pähe hüppavaid roppusi, olin täna töö ajast natuke pangakontoris järjekorras. Pakiline asi aetud, pidasime pangatöötajaga meeldiva surmateemalise vestluse. Tõi näiteid, et mis millise surma korral mulle pakutav elukindlustus teeks. Aeg-ajalt pahvatasin naerma. Kuidas ikka reageerida, kui keegi räägib, et minu valitud inimene saaks kohe nii ja nii palju raha, kui ma pangast välja astudes auto alla jääksin. Väga värskendav.
Elu(ja trauma)kindlustus on mõistlik asi. Selle (ja Murphy seaduse) pärast on mul kindlustus nüüd ka olemas :)
Mipsu joonistused
Käisin eile pärast bakaseminari enda õde vaatamas. Et temaga korrakski juttu puhuda. Soovisin ka tema pisima lapse oma silmaga ära näha. Ja, noh, lapsel ka hea, kui minuga võimalikult kiiresti tuttavaks saab.
See oli just vihje asjaolule, et ma räigelt armastan enda õdede lapsi ja üritan neile igal võimalusel midagi ägedat toota.
Jutuajamise käigus maandus mu sülle Mipsu joonistamise blokk, kus oli nii palju kihvte pilte, et lihtsalt pean neid siin jagama.
3. bakaseminar
Äkki ma oleksin tubli, kui käiksin kenasti riides? Äkki ma petaksin end ja teisi uskuma, et olengi pädev ja teengi selle asja ära? Fake it till you make it ja värki. Selles usus panin nädal tagasi end kenasti riide: sukapüksid, seelik, kena pluusike ja lihtne must kampsun. Tegin viisaka meigi ja käisin niimoodi kohal. Tundsin küll end asjalikuna. Nagu olekski tubli tüdruk, kes teab, millest räägib. Eks ma olin ka: olin ju ette valmistunud ilusti.
Tänase
bakaseminariga seostub mitu head asja:
- Saatsin bakaseminari läbi viivale õppejõule selgelt ja konkreetselt sõnastatud küsimused, millele vastuseid otsin. Ja sain kiita põneva teema eest.
- Saatsin juhendajale kirja, et kokku saaksime järgmisel nädalal. Ja ta oli sõbralikult nõus.
- Mu lemmikbakatöö on täna teemaks.
Ps. Järgmisel nädalal sellist postitust ei tule, sest tulev kolmapäev kooli pole. Kahe nädala pärast seevastu räägin, kuidas minu enda kirjatükki kritiseeriti.
Anthropological Perspectives on the Human Mind: OCD
See oli see ammune kiiiiiiiiiiiiiirkursus. See, kus hinne väljas oli kuidagi, kuigi essee oli saatmata. Kursus vaatles nö vaimuhaigusi antropoloogilisest vaatenurgast. Umbes, et kuidas kuskil kohas ja kultuuris tegeletakse vaimuhaigusega. Lõpetamiseks pidi valima ühe mind related conditioni ja sellest essee kirjutama. Valisin OCD. Nö kuuel põhjusel.
Kuigi, jah, mul oli sellest solgutamisest ja segadusest selle ümber kopp ees, õppisin seda esseed kirjutades palju. Kokku tuli 10 lehekülge midagi täiesti pandavat. Mul oli enne rohkem, aga mul naases vist mingi austus vms ja ma osa (täieliku pasa) kustutasin ära. Tegelt oleks pidanud olema koos tiitellehe ja kasutatud materjalidega 12 lehekülge vähemalt. Ehk siis 10 lehekülge puhast sisu, mul tuli siis 8. Loodan, et jätab mu siiski-siiski rahule.
Kuna mul und niikuinii enam ei tule, panen mängima filmi As Good as It Gets (sest praod kõnniteel) ja valin omale homseks bakaseminariks midagi kena selga + panen koti kokku.
OCD pask
Nagu anthro mindi pask, aga täpsem. Mu essee teema seal on OCD. Kuigi hinne oli väljas jms, pean ikkagi essee saatma. Jaa-jaa, on küll õiglane, ma tean. Aga kopp on ees. Libustasin end sellega täna. 11 lehekülge kaheteistkümnest olemas. Nüüd pean veel paar lõiku lõpetama ja üldise proof-readingu tegema. Siis on tehtud, valmis ja saadetud.
Kunagi kooli ära lõpetan, annan kõike seda sitta lugeda. Saate mu sitaajamistalendi ees kummardada.
Tagasi linnas
Metsas oli nii tore. Nii kosutav.
Olen tagasi oma pesas ja koristan siin laiuvat korralagedust. Nüüd vaatasingi, et kell juba hirmus palju – kohe on kesköö. Nii tegin puhkepausi,
et blogida.
Hommikul vara tulin rongiga linna ja pugesin otse Bastardile kaissu. Ärkasin, oli ta uuesti tööle läinud.
Kuulan siis raadiot ja teen kodu korda. Pisike ühetüdrukutantsupidu :)
Armsat valentinipäeva!
Täna pole Beib minuga koos. Olen metsas veel. See on suht suva ka, sest minu jaoks ei ole valentinipäev kunagi olnud see üks päev, mil enda kiindumust ta vastu väljendan. See on lihtsalt järjekordne päev, mil seda teen :)
Mängin legodega ja värki
Hommikul räägin issiga juttu. Täiega armas on. Räägime asjadest, mis pole meil tavaliseks jututeemaks. Vaatasin ta rahade kollektsiooni ja mingi rahatäht oli eriti kena ja ma ütlesin seda. Siis ta uuris, kas ma pole mõelnud niimoodi millegi kollektsioneerimise peale jne. Väga mõnus jutuajamine oli. Nagu inimesed rääkisime noh.
Ta käib enda õe sünnipäeval ja ma jään vennaga koos koju. Vahib mu päädist videosid, tahab mind hulluks ajada ja ma mängin legodega :)
Mul on eesmärk kõik tükid ära kasutada, aga see oleks väga aeganõudev ettevõtmine. Selg väsib täitsa ära ja hakkan tuba koristama, et järgmine kord jälle vinguda saaks, et uuesti sassi on aetud :) Aah, the little things in life.
Kodukülastus
Olen isa juures.
Olin viimati siin jõulude ajal. Igatsus paisus juba väga suureks. Käin teiste kallite juures ka ära. Praegu veel aga hängime vennaga :)
The Adventurous Pursuit of Happiness 