Peaaegu ideaalne hambumine

Kohtun uue ortodondiga. Vaatab vaikselt hambad üle. Puhub õhku, surgib instrumentidega. Sõnad “peaaegu” ja “ideaalne” ei sobiks nagu  sisuliselt üldse kokku, aga nii kirjeldab mu uus ortodont minu hambumust. Ideaalne on see, et minu hambad asetsevad üksteise ja lõualuu suhtes imekenasti. “Peaaegu” tähendab seda, et kõik peale alumiste viimaste. Nendega mu probleem ongi. Arst aga leiab, et ootame pool aastat ja siis vaatame uuesti, sest praegu oleks normaalne, kui nad ise paika liiguksid. Tarkusehammaste eemaldamine oli täpselt nii hiljuti, et õiged muutused võivad ise tulla küll. Tore kuulda: kartsin juba, et saan breketid. Informatsioon, et mul on ägedad hambad ja las nad teevad pool aastat ise oma asju, oli 15 eurot väärt küll.

Enam-vähem.

Ühel hetkel ülevaatuse ajal lasi ta mul suu aeglaselt avada ja sama aeglaselt kinni panna. Väga hirmsad kraksud kõlasid hiirvaikses ruumis. Tulid mu enda kolba seest ka noh. Viimase nädala-paariga on minu lõualiiges hakanud teistele kuuldavalt naksuma. Bastard on seda ka märganud ja küsib aeg-ajalt ega ma lõuga pole kelleltki saanud. Tõesti ei ole, aga hambaarstilt ära jalutades (saatekirjaga lõualiigesele spetsialiseerunud arsti juurde) meenus küll midagi “ebatavalist kuuldavate naksude tekkimisel aja kandis” ja selle eest võiks mulle lõuga anda küll.

16/05/2014 | Categories: olme | Tags: #türamaolenidikas, bad news, good news, hambumine, konsultatsioon, kraksud, lõualiiges, ortodont, pähklid | Lisa kommentaar