Emme sünnipäevapidu
Hommikul oli kõik nii ilus.
Kodus
ootab see tädi, kes nende kosside ostmisega mulle kunagi näkku nussis. Küsib, kas tahan kartulisalatit. Tänan, aga keeldun. Hiljem, kui isu tuli ja seda võtma hakkasin, ilmub see välja ja manitseb, et ma külalistele ka midagi jätaks. Jess, hakkab peale. Kogunevad rase õde, ta mees, onutütar. Tuleb tädi pisikestega. Vanaemad. Mainin õele, et meeldib ühe vanaema sall. Võtab hiljem teema üles, et mina tundvat selle vastu huvi. Vanaema pistab kisama, et mina tundvat üldse huvi ta asjade vastu. Poker face ja “mulle tundub, et issi hüüdis mind”. Hoian eemale. Selgub, et rääkis issile, kes kisa peale oli tuppa läinud, kuidas ma ta mingid odavad pärlid endale võtsin jms. Issi trollib mul alati kõvasti. Kaitses mind ja ajas talle sitta. Meelelahutuslikult. Mu vanaema on nimelt level 5 hoarder. Tal on kõike. Ja me juudime alati. Pidu on meelelahutuslik ja lõbus.
Ühel hetkel räägin Pantsiga. Tähtsatest asjadest. Muutun kurvaks terveks õhtuks. Räägime ühikatest.
Ta läks nüüd ka. Mingi linnu ühikas Tallinnas.
Isud ja mängud
Mul on mingitel põhjustel isud. Septembris tahtsin mereande. Krabipulki ja tuunikala sai palju söödud. Vahepeal sõin ainult sibulaid. Praadisin pannitäie sibularõngaid ja sõin ära. Mõni kestab mõne päeva, mõni kauem. Praegune tomatiisu on olnud päris püsiv. Ostsin kotitäie tomateid, 2 pakki tomatimahla, juustu, krabipulki ja saia. Andsin kogu täiega järele.
Eile ostsin veel 2 pakki tomatimahla. Bloody Mary‘sid sai teha. Nagu ülalpool näha võis ;)
Also, ma mängin erinevaid mänge. Natuke nõme, natuke lõbus.
Kuidas mu kursus mu ego boostis :)
Tegime siin FT meetoditest esitlusi ja referaate. Laadisime need Moodle’isse ja pidime kõik üksteisele arvamuse kirjutama. Vehkisin viimase hetkeni arvamusi kirjutada. Siis tekkis huvi, et mis mulle kirjutati. Oii, ja nad tegid mu nii rõõmsaks. Tühja koha tunne läks minema kuhugi :)
Motor relearning program
Kuna materjali selle teema kohta tõesti vähe leidub, ei saa referaadi väikeses mahus autorit süüdistada. Antud ülevaade oli hea ja esitlusel juurde räägitud jutt samuti huvitav 
– GJ
Minule meeldis just, et referaat on lühike, sest üleliigne info puudub. Lisaks rääkis Ellu ettekande ajal palju juurde. – SK
Taaskord meeldis Ellu ettekanne, millele oli ta rohkem rõhku pannud kui referaadile (võib-olla ehk õigem ka – suuliselt ning ilmekalt parem meelde jätta). Meeldis meetod ja kuigi referaat oli pisikene, sai video ning esitluse koosluses MRP-st hea ettekujutuse. – EL
Referaat ei kannata küll mingit kriitikat. – JL
Sooja ja külma vee protseduurid
Video oli kergelt śokeeriv. :D
Tubli! – EL
Referaadi tekst on põhjalik. Mulle meeldis, et Ellu näitas seminaris ka raamatut ja saime seda sirvida…
Huvitav oli ka käia teraapia ruumis – GJ
Ei oskagi enamat tahta. Kõik, mis vaja, et saada ülevaade. Tahaks ise ka proovida :D – LK
Kupumassaaž
Huvitav! – EL
Emme juubelisünnipäevakaart
Taastusravi aluste esitluste ajal oli mul võimalus välja mõelda kavand
ja üldjoontes sõnum, mida emale tahan see aasta edasi anda. Tervist edendava päeva koosoleku ajal joonistasin päris kaardi valmis
ja kirjutasin superimala teksti sellest, kuidas ma ta vastu tunnen. Mul on lihtsalt nii hea ema.
Nädal vahetub
Möödunud nädal
omas mind kõvasti. Väga õnnelik, et see nüüd läbi on. Joppas erinevate asjadega väga palju, aga magada sai ainult paar tundi päeval. Tasakaal? Muidugi tulev nussib mulle samamoodi näkku. Päev
korraga, ehk elan üle. Täna on ilus päev. Emme sündis täna. Kui talle kaardi välja mõtlen ja valmis joonistan, näitan siin ka :) Veevalajad on emadeks väga head, mulle tundub. Ja skorpionid isadeks :D (kui kellelgi pole nende tähtkujudega kogemusi, siis veevalaja on nii lebo ja rahulik – talub kõike, aga skorpion on midagi muud – tõmbaks enda kätega pea otsast olendil, kes tema pisikesele midagi teeb). Ma olen väga ilusast perekonnast. Väga tänulik.
Aga vabandage, kallid, ka seekord blogin vähe: ma hakkan nüüd FT meetodite esitlusi hindama. Ehk jõuab hommikuks.
Miks on vaja
otisida mu täditütre nime umbes iga päev. Stop the stalking!
Kings of Leon – True Love Way
I want in like a substitute
I’ve been workin’ awful hard for you
But you don’t say
You just hold your breath
So I can’t touch what I haven’t yet
She’s a cold one and it hurts me so
It’s a dark path and a heck of a toll
And she could kill me just like she did before
We’d be so free
Happy alone
Sharing a smile
So far from home
Pushing and pulling weight
It’s a hard part but the true love way
Girl you’re wanted like a wanted man
With your smart mouth and your killer hand
We could both share all that I have made
For a young man, it’s a heck of a wage
And I feel crazy when I see your face
‘Cos we’d be so free
Happy alone
Sharing a smile so far from home
And we would laugh
Laugh ‘til we cried
Making up songs
And making me lie
And people say our babies are wandering this town
And people say our babies are wandering this town
And people say our babies are just wandering around
And people say our babies, they’re walking..
We’d be so free
Happy alone
Sharing a smile
So far from home
And we would laugh
Laugh ‘til we cried
Making up songs
And making me lie
Happy alone
Best day of my life so far.
Tulin koju ja lyukuga nussidas lootsin, et BZ-il oleks kiirluudleid alles ja fuckinf oligi. Tüera. kas mu elu saaks paremaks minna
Püsin lainel
Rõõmustada väga ei ole, sest täna pean jälle üüratustes kogustes tööd ära tegema. Aga vahepalaks rõõmustan ikkagi,
et arengupsühholoogia, mida öö otsa tuupisin, nüüd tehtud on. Arvestatud. Ametlikult ei ole praegu midagi kuskil võlgu. Lihtsalt ise tean, et lihased olid alla igasugust arvestust. Aga eks lähipäevil antakse mulle sellest teada.
Õppides läks 6 tundi, et jõuda konspekti neljanda lehekülje lõppu. Öösel, kui juba piisavalt oli endaga huiatud, suutsin keskenduda ülejäänule 25-le. Hommikust hakkasid kohe loengud, aga mina ärkasin alles 11:06 tänu BZ-le. 11:00 algas kordusarvestus.
Ma olen väsinud. Kui 30 minuti pärast veel ärkvel olen, hakkan jälle õppima. Vastasel (ja väga oodatud) juhul õpin lihtsalt õhtul pärast magamist, kui natuke selgem olen :)
Tundub, et läheb paremaks
Ärkasin kahest öösel ja esimese loenguni huiasin endaga. Eesmärk oli ennast õppima saada. Umbes seitsmest hakkas Teie Lemmikblogija lõpuks normaalseks õpilaseks. “Tudeng” ei ütleks. See ma ju olin juba öö otsa. Aga hommikul ma ÕPPISIN. Peaaegu eeskujulikult.
8:15 kool. Närvisüsteem. Eelmisel korral loengusse ei jõudnud. See on muidugi paha ja mul olid nii kõvad parakad,
et mind visatakse koolist välja ja ma suren ära, sest viimane kord oli tunnikas, mis mul tegemata on. Pärast põnevat loengut läksin ja rääkisin õpetajaga. Kõik läks oodatust paremini: küsisin, kas saan järgi teha vms. Naeratas ja oli nagu: “Ei-ei, seda pole vaja järgi teha. Peamine, et osa õpitud.” Skooor!
Taastusravi alused: terviseedendus. Me võtame läbi üht raamatut selliselt, et kõik teevad ühe peatüki kohta ettekande. Olen 26. Veel minu kord pole. Kõik tuubivad lihaseid, on väsinud, naeravad suvalistel hetkedel, mõned esinejad loevad täiesti valesti oma teksti maha, haigutavad. Jäävad vait, et tunnistada, et ei mäleta, millest just rääkisid. Zombikari. Mulle meeldib. Pean ka selle õppejõuga rääkima jääma, sest ei jõudnud ka tema loengusse eelmine nädal. Kiidab mind, et ise küsima läksin ja jälle saab kõik imekerge vaevaga lahendatud (Y)
Paus enne lihaste arvestust. JÄÄN MAGAMA. Wtf. 10 minutit enne arvestust üles ärgata on… värskendav. Tean, et kukun läbi. Sest ma ei ole jõudnud sinnamaale, et tõeliselt kõigest aru saada. Ma lihtsalt ei hooma veel. Ja kui ma mingi ime läbi tehtud sain, pole ma seda väärt. Patsiendi ega kliendi juurde ma ennast ei laseks nende teadmistega. Õppejõudu oli kihvt näha, aga töö läks nii nagu läks.
Praegu olen lainel. In the zone. Tahan õppida. Muusika on kinni jms. Tantsukursusele isegi ei lähe. Lihtsalt mina, hetkel blogi ja arengupsühholoogia konspekt.
Homme on selle kordusarvestus. 28 lehekülge psühholoogia teooriat. Ei karda, ei muretse. Kodust tulles — literally seisin õues ja ema uksel — sain natuke lohutust ja tuge. Ei rääkinud, mis mind täpselt hetkel sööb, aga palusin talt, et ta ütleks mulle, et misiganes kus-kuidas juhtub, võin ma koju minna ja oma emme-issi kallis tütar olla. Kinnitas seda mulle sellisel toonil nagu ma oleksin nõudnud, et ta vannuks, et taevas on sinine. Rahul, sain tulema. Lisaks kindlustundele lihtsustas mu elukest detailne kooliasjade planeerimine. Ja paar reeglit siia-sinna.
Kodus lendab aeg alati imekiiresti. Elerini oleks tahtnud näha. Tuli just meelde, kuidas me mu sünnipäeval õues olime. Ütlesin talle midagi nagu “oota, mul on enesekaitseks siin midagi” ja kummardasin ette, et saapa juures midagi käega teha. Tüdruk küsis kõige entusiastlikuma häälega:
“Mis Sul on seal? Nuga vä?”
Ma sättisin helkurit.
mingi apaatiasugune depressioonihoog
Happy birthday, King of Leon!
5 päeval ärgata on ju okei. Ema teeb köögis lasanjet. Ütleb, et õues läheks mu padjanägu kiiresti normaalseks. Ütlen naeratusega, et silmad on paistes, sest nutsin öösel. Sellised teadaanded teevad emadele nähtavasti haiget. Annab proovida mingit kleiti. Näevad õega sinikaid mu kehal. Miks mu käsivarrel rõvelilla sinikas on? No, me tegime võidu. Kohvikus. Ma võitsin. Läksin millelegi pihta lihtsalt. Räägin, et lõin tänaval vedelevat klaasi. See lendas uhke kaarega ja läks kildudeks. Varvas valutab siiani. Nende reaktsioonid on okeid. Räägin, kuidas viskasin inimest pudeliga. BZ on meil hästi ilus, ehk olete märganud. Mingid parmaadid alati ujuvad ta juurde. Tal kutt olemas, teiste vastu huvi ei tunne. Ta istus teisel pool lauda üksinda ja jälle ilmus üks tropp välja. Natukese aja pärast tõuseb see püsti ja ütleb, et läheb minema, sest BZ on nõme. Nõme. NÕME. BZ JA NÕME?! Ma ei saanud parata. Pudel läks lendu.
Meil on koolis mingi põnev asi. Inimesed postitavad mingeid rühmatöid. MILLEST MUL POLE AIMU KA. Ma ei saa aru, mis aines, mis teemal, kuidas rühmad moodustuvad, mis ajaks ega muud sellist. Esmaspäeval on lihaste arvestus. See on nagu luud, aga sada korda raskem. Üks hetk algab countdown. Ja varsti on see tund terapeutilises harjutuses, kus peab ennast alukatesse võtma ja inimesed hakkavad vigu otsima. Nn rühi hindamine. Uurivad roidekaari ja tuharakurde jms. Loodame, et keegi sinikate kohta ei küsi. Märkamata nad ei jää, see on kindel. Ei tea, kas karta-häbeneda või uhkust tunda. Üleüldse. Suured deformeerunud armid mu seljal ja jalal on nagu ordenid sõdadest, mis ma olen võitnud. See sama keha tegi nii, et ma saan jälle käia. Ta armastab ja kallistab hoolimata oma rasvaprotsendist ja proportsioonidest. Ta on parim, mis mul on. Lähen ja koorin ennast alukateni kogu täiega. Ma olen nagu liikuv ausammas sellest, kui jumalast kõva keha ma oma suurepärastelt vanematelt sain. Let the world see.
Raske on käituda õigesti
Aga Te ju teate, mille järgi ma elada katsun. Vana hea “et-et meie kui M-d et me teemegi nii nagu meile hea on. Mitte nii
nagu meile mugav on, eks”.
Hardcore bittersweet.
The Adventurous Pursuit of Happiness 