Taormina @ Pizza Grande
Proovisin täna ära Pizza Grande ühe magusa pitsa Taormina.
Magusate pitsadega on paar erinevust võrreldes soolaste pitsadega. Esiteks: nad on magusad :)
Teiseks, neid saab tellida ainult kõige väiksemad suuruses (20 cm diameeter).
Kolmandaks, neil ei ole automaatselt peal tomatikastet ja juustu :D
Taormina peal on kohupiim, maasikas, põldmari ja šokolaadikaste. Ma pole päris kindel, kas meil õiged marjad olid. Maasikas oli, aga nagu ka punast sõstart jms. Aga sitaks maitsev oli, suht oigasin mõnust, kui seda sõin.
Soovitan siiralt ja ootan juba õhinaga, et saaks teised kaks magusat pitsat ära proovida.
Kallis kuul
* * * * * *
Maijooksu õhtul leidsin pluusi seest keti. Keti, mis ikka muidu kaelas oli olnud. Leidsin lahtiselt. Kuul selle otsast oli kadunud.
Sobrasin kõik riided läbi, vahtisin maha ja meenutasin kõiki kolkse-kõlkse-kõlinaid, mida päeva jooksul kuulda oleksin võinud.
Pole aimugi, kuhu ta päeva jooksul poetus.
Beib peaaegu ei reageerinudki, kui talle enda kohutavat uudist teatasin. Tegi pai ja ütles, et see on vaid asi.
Usun ma jee.
Maijooks 2015!
Laupäeval oli järjekordne Maijooks. Meie vahva seltskond koosnes minust, väiksest vennast, tädist, emast, mu õdedest ja nende lastest.
Saime lühikese aja koos istuda. Tuli jooksma minna. Väga veider oli, et suht kõigil olid hästi erksad jooksukingad.
SEB maniakaalne siga stardis oli päris kihvt.
7 km pole enne nii kergelt mööda lennanud, kuigi aeg polnud kõige parem, mis mul olnud on.
Pärast jooksu saatsin ema rongile ja jätsin õdedega hüvasti. Venna võtsin endaga kaasa. Läksime randa
ja edasi minu juurde. Vaatasid Bastardiga Eurovisiooni ja ma sain muretult pesus käia ja muude enda asjadega tegeleda. Hästi mõnus päev oli.
PS. Ostsin sealsamas järgmise aasta pileti ka ära – ootan juba :)
Capri @ Pizza Grande
Ja mina arvasin, et ma olen head pitsad juba ära proovinud. Näljasena meenus, et kalapitsasid on kaks jäänud maitsta. Capri paistis Genovast parem, selle siis valisingi. Seal on maitsev l6he, spargel, porru, sidrun, till, tomat. Beib ütles, et see on ta lemmik. Saan täiesti aru.
Uurimisteemasid antropoloogiateadustes 4 ehk Semiosalong: osalusvaatlus
Tänavu oli uurimisteemade kursus teises vormis: liitusime Semiosalongiga baaris Paar Veini iga teine kolmapäev, kus rääkis keegi teadlane osalusvaatluse meetodist. Küünlavalgel. Veiniklaasi taga. Vaatasime filmiklippe, kuulasime uskumatuid lugusid. Jälgisime pingsalt, igavlesime ka. On jäänud minemata, on valel kolmapäeval kohale mindud.
Kursuse lõpetamiseks tuleb esitada kas 15 lk konspekti, 3-5 lk esseed mingil läbival teemal, 3-5 lk esseed osalusvaatluse tugevustest ja nõrkustest. Valisin viimase. Olen nüüd tööl, ülehomme on tähtaeg. Aga homme on Maijooks
ja ülehomme hängin väikse vennaga – see asi on vaja täna ära teha. Pealkiri, nimi ja pool sissejuhatust on olemas. Kell on 13:07.
13:15 Kokkuvõtte first draft.
13:48 Sissejuhatus on valmis! Also, päeva esimene pitsa on ahjus. Salerno. Ahi on nii kuumaks end kogunud, et käekarvad põlesid panni võttes ära. Hästi lühikesed, krussis ja heledad nüüd. Megarõve. Pean enda käsi raseerima hakkama. Teen natuke tööd siia vahele. Las mõtted settivad ja koguvad end.
14:59 Olen koostanud 31-elemendilise nimekirja osalusvaatluse plussidest ja miinustest. Kirjutad “võivad tahta ära tappa (spioon, liiga imelik, nt Cushing)” ja mõtled, et mida türa ma olen õppima asunud. Struktuuri osas mõtlesin muidu kahele üldisele jaotusele: töö-uurija-grupp ja sisse-sees-välja. Viimane meeldib mulle rohkem. Proovin selle järgi essee üles ehitada. Kirjutades siis nendes faasides ilmnevatest tugevustest või nõrkustest. Algusesse jääb vist rohkem nõrkusi (erakustaatus välitööle minnes, levinud vägistmised) ja lõppu tugevusi (palju sisukat informatsiooni, sügav arusaam maailmavaatest ja spetsiifilisest elu kogemisest). Tahaks süüa.
15:25 Color-code’isin kõik ära ja avastasin, et saan mõnemat struktuuri korraga kasutada. Välitööle sisenemisel on plussid-miinused rohkem uurija-kesksed, välitööl olles grupikesksed/sotsiaalsed ja välitöölt lahkudes on fookus töö kokku kirjutamise peal.
16:14 Mis inimesed siin koguaeg käivad? :(
16:55 Tegime 4 perepitsat ja 2 suurt pitsat, kohvi, tee ja 2 cappucinot. Sain nüüd maha istuda korraks. Juppidest, mis mul kirjutamiseks on jäänud, olen suutnud ridu toota 1,5 lk jagu. Sama palju veel. Millal ma süüa saan?
17:30 Kokkuvõtte 3 viimast rida hüppasid kolmandale leheküljele. Nii lähedal. Tunnen näljakurjust sisenemas endasse.
17:44 Mõtlesin siin praegu viimaseid punkte tekstiks surudes, et kas ja kuidas kirjutada sellest, kuidas Lizot mingit vähearenenud rahvast välitööga kultuursemaks tegi. Lizot mõiste võrra. See tähendas mitte üldse üllataval kombel seda, et keegi annab suhu. Kindlasti üks osalusvaatluse plusse.
18:20 MIKS MA TÖÖD PEAN TEGEMA? Also, minul kaardimaksed toimivad. Pizza Grande on nii pädev lihtsalt.
18:47 Pool lehekülge veel.
19:34 Mu pitsa sai valmis. Fuck all.
20:01 Pitsa kadus nagu mutiauku. Räigelt maitsev. Jätkan esseega. Suht pool on ikka veel puudu.
20:16 Kolmandik veel. Inimestevoog hakkab vaibuma.
20:34 Saatsin just essee ära. Tahaksin parki jooma minna. Kellelgi keskööks plaane on?
Eksamisessioon
Seitsmenda juunini. Esmaspäevast.
Toimus kultuuriteooria sissejuhatuse eksam. Olin kallima ööseks lällama saatnud, sest tal on ebamaine omadus tõmmata kõik mu tähelepanu enda peale. Tahab seda siis või magab sügavalt. Seega pole hea mõte, et ta mu lähedal on, kui midagi räigelt asjalikku tegema pean.
Vägistasin ööläbi nimesid ja mõisteid pähe. Kõikvõimalikud seosed tekkisid teadlaste nimede ja teooriate vahel. Mõni oli lihtne – Druckeril oli juhtimisteooria. Mõnede puhul tuli rakendada kõikvõimalikku kujuteldavat nilbust. Kes ei kujutaks Frankfurdi koolkonda kiimase hotdogiviinrina, et sellega lihtsam nimesid ja mõisteid seostada oleks?
Mul on tunne, et tegin eksami piisavalt hästi ära. Aga no türa teab. Küsiti, mis on antropoloogia ja kes on Clifford Geertz. See andis enesekindlust :D
5 nime küsiti, 5 mõistet küsiti ja kahele küsimusele kolmest pidi pikemalt vastama. Kolme nime teadsin hästi, kahele kirjutasin ainult ala, mis ma arvasin, et nendega kokku läks. Kõik mõisted said vastused, mis ma arvasin õiged olevat. Küsimustega võisin natuke iba juba ajada ja teemast kõrvale kalduda: tõin sisse teemasid ja mõisteid, millest midagi päriselt teadsin. Hoidkem pöialt.
Pühapäeval on järgmine tähtaeg – uurimisteemade essee. 3-5 lk, teemaks osalusvaatluse tugevused ja nõrkused.
Siis on esimesel juunil teadvuse antropoloogia essee. 2000-2600 sõna, kirjutan vist inimese ja looma suhestumisest. Märksõnad oleksid empaatia ja Yukaghir.Yukaghirid avaldasid mulle väga muljet.
Viiendal juunil on proseminaritöö vaja ära saata. Kõik 10-15 lk.
Kui need on valmis, katsun valmis teha kaks esseed ammustest aegadest, mida ma pole ära saatnud. Aga ainete eest on hindeid vaja, kui ma järgmine aasta lõpetada tahan. Üks essee on 1700-2500 sõna, teise nõudmisi isegi ei mäleta.
******
Piltidest ja blogimisest. Eksamisessioon on praegu kõige tähtsam asi. Nii ei julge uut läpakat avastada, väikse läpaka kaustu ära sorteerida, kuigi pühendunult blogida: sööb ju mu aega ära. Ometi võin niipalju öelda ja reeta: uue läpaka kaamera on sitaks hea; mul on see naks, millega saan panna läpakakaamerale, telefonile või tahvelarvutile kas kalasilma-, lainurga- või makroläätse. Pildid on tulnud päris kihvtid.
More to come, ühesõnaga ;)
Vaatamisi 1310, lemmikuks 0 kasutajal
Nende pealkirjadega on see asi, et ma armastan, kuidas räigelt inimesi on neid e-loenguid vaadanud, aga mitte keegi ei ole neid enda lemmikutesse lisanud. Rõhun lihtsalt sellele. Aga asjaolu on üllatav. Lihtsalt näiteks selle pärast, et mulle kirjutab tihti üks tüüp, kes tahab, et ta kubemekarvad tuletikkudega põlema pandaks. Kui keegi seda tahab, siis kellelegi kindlasti meeldivad kultuuriteooria e-loengud. Am I right or am I right?
Muide, ma olen nii palju konspekteerinud, et mu käekiri hakkab loetavaks ja ühtlaseks muutuma. US. KU. MATU!
19 ja pool A4 lehekülge konspekti – lugesin üle. Kohe hakkan läbi töötama viimast e-loengut. Umbes kolm lehekülge tuleb siis juurde.
JA SIIS COLD JUSTICE!
Vaatamisi 1307, lemmikuks 0 kasutajal
I’m a piece of shit, mis siin ikka. 1 loeng terve päeva jooksul. MIDA TÜRA?
Või noh, suht 2, aga ka see on nii halb skoor. Öösel jooksis juhe täiesti kokku. Interpretant, osutaja, saatja, kodeering, lärm, tähendus, mõte, foneem, tähistus, osutus, märk. Märk on asjastunud tegu. Märk on asjastunud tegu? MIDA?!
Nii venivad tunniajased e-loengud mitmetunnisteks. Aru üritad saada, on putsis.
Vabandan siinkohal labase keelekasutuse eest. Olen hädas. Siis läheb mu viisakus ja muu katse paista midagi ookaad mujale. Padja sees elab siis.
“Teie tulemasin,” ütleb häirivalt rahulik hääl. Nagu räägiks lapsega. Nagu politseinik, kes viib Kodustest Toitudest umbjoobes parmu ära. Või noh, täpselt nii. Ostsin sealt rohelist LD-d, ei suutnud piisavalt hästi tähele panna, et mul taskust midagi välja kukkus. Ja nüüd olen Elisabeth von Korsten. Söögiisu pole, und pole, rahu ega muretust ka mitte. Suht pinges. Natuke tähtis värk ju.
Eksamisessiooni lõpus jätan jälle maha. Kes päikse käes ikka suitsetab.
Kuna ma selline loom olen, sain normaalse motivaatori: minu number 1 murderporn sarjal on uus osa väljas, aga ma ei vaata seda enne e-loengute läbi töötamist. Huehuehuehue, selline piin.
Emake – nii ootamatult elutark – kuulas kunagi Tartu-ajal mu probleeme. Oli vait ja siis ütles (nagu teaks lõpuni, mis mu sees toimub), et (järgnev on selgelt ümberjutustus, aga sisu klapib) kui ma tunnen, et ma hakkan endaga huiama, huiaksin lihtsalt vastu. Nii ma siis huian: jätkan kohe eelviimase loenguga ja hoian puutumatult ootel tabi Cold Justice – Season 3 Episode 14 – Beloved Doctor. Siia võib ise juurde mõelda kirjaliku ähvarduse juhuks, kui keegi tahab mulle mingi spoileri kommentaaridesse jätta – näen osa alles ~2-3 tunni pärast. Magan ja vaatan.
Vaatamisi 1198, lemmikuks 0 kasutajal
Päeval/hommikupoolikul üht e-loengut kuulates jäin magama. Nägin unes kõiksugu tavalist idiootsust, aga iga nurga peal olid Rein Raua maheda häälega inimesed, kes rahulikult midagi seletasid. Istusid treppidel ja seisid tee ääres. Jahusid kultuurist.
Ma ei ole vist ammu normaalselt õppida vägistanud. Pähe tagunud. Mitme-mitmepäevaselt. Ometi meenub juba küll, et aega eksamini ei arvestata üldsegi päevades. Loeb, mitu ööd on kasutada. Täna-homme-ülehomme.
Huvitav, kas iga aasta helistatakse Rauale eksamisessiooni öödel, et küsida, mida ta teeb. Kui ütleb, et magab, siis öeldakse vastu hapult: “Jaah, aga mina õpin kultuuriteooriat!”
Kuidas muidu see nali nii elujõuline on?
Ometi…
Mina talle ei helistaks. Kõriauguni ta mõnusast rahulikust häälest.
Vaatamisi 1423, lemmikuks 0 kasutajal
Lõpuks. Lõpuks ometi. On hea ja lainel õppimine hoos – algab öö.
Sissejuhatus kultuuriteooriasse on nii uskumatult põnev, et peaaegu iga ula peale pagend mõte (siinkohal jätan välja need, mis Bastardi kaissu poevad) sõimab mind, et ma selleks aineks varem nii põhjalikult õppinud ei ole.
Aga räägi, hea (eks)tudeng või mitu, milline see eksam on? Mis hinde kui suure pingutusega kätte saab? Mis on eriliselt tähtis?
Vaatamisi 1357, lemmikuks 0 kasutajal
Eilne tööpäev oli täielik nulliring. Kultuuriteooria õpik vahtis mind laualt. Aega teda lugeda ei olnud. Klõbistasin kassaaparaadil ja viskasin pitsasid karpidesse. Õhtul käisin pesus, ajasin Bastardile ligi. Magasin.
Siin ma nüüd olen, 3 päeva eksamini ja kuulan-vaatan alles kolmandat e-loengut. Kultuuri areng. Raudselt on tehtav.
Ma tahan! Ma jaksan! Ma suudan! Ma saan!
Vaatamisi 1522, lemmikuks 0 kasutajal
Vedelen Astras Sleepwalkersi kotttoolis. Uus ilus läpakas süles, kuulan klappidest teist kultuuriteooria e-loengut. Saan siin üheteistkümneni olla.
Stress on… arvestatav. Üks leebem ja hilisem seik näiteks: täna hakkasin nutma, kui riided, millega viimasesse loengusse minema hakkasin, ei olnud mugavad ega ilusad. Panin lihtsalt märjad riided kuivamast selga, sest see oli parem valik tol hetkel.
Tahan karjuda.
Vaatamisi 1898, lemmikuks 0 kasutajal
Esmaspäeval on eksam. Sissejuhatus kultuuriteooriasse. Sisuliselt 5 päeva õppida. DigiBoomi hinnangul 2. Nende loogika tegelt parem. Lõpuks kindlasti ka tõepärasem. Poolikud päevad ja nv lihtsalt ei loe.
Vaatan neid türastunud e-loenguid noh.
C-C-C-COMBO BREAKER!
Ilus tunne. Momendis. Magusmõru maik. Viimast korda käisin koolis joogas. Viimane kord tegeleda ajakirjanduse ainetega. Panen kokku proseminarittööd. Esitasin enda lõpliku struktuuri ja plaani. Olen justkui õhus pärast otsustamist tõugata maast lahti, et kahe jalaga bakalaureusetöösse maanduda.
12 olemusloo puhtand*
18 kultuuriteooria sissejuhatuse eksam
20/5 proseminaritöö tähtaeg
Millal on teadvuse antro ja uurimisteemade esseede tähtaeg?
Kas saan veel kosmoantro ja antrofilmi ajaloo esseesid saata? Saadan ikkagi.
Pissihäda ja pabin alati sees, kui esitlema või kaitsma oma teemasid ja täid pean. Närvis ja häiritud. Ent täna on sees vaid sumin, peaaegu vaikus. Tahan ära teha. Tahan edasi liikuda.
Õhtul ütles Beib, et kutsuti parki. Keeldun ja rangelt soovitan tal minna. Vaja ju esitlust teha. Smokin’ hot Bastard ei soodusta ju erilist keskendumist. Muudele asjadele.
;)
Umbes kolme ajal jõuab kallis koju. Olen esitlusega poolel maal. Ajame esikuvaibal juttu. Liigume voodi. Mina teen esitlust, Beib laseb muusikat. Kirjutan midagi jälle üles. Beib teeb pai. Tahab, et vaataksin temaga muusikavideosid. Vaatan ka. Poole silmaga küll. Toob tuhatoosi voodisse. Pole üldsegi vastu. Võidutsev surelikkusetunne õigustab kõik.
Minutid enne seitset saame tudile pugeda.
12 läbi presenteerin proseminari teemat viimast korda.
Olen olemusloo ja reportaaži viimases seminaris. Minu rahu ja leppimine olemusloo kaitsmisega on tulnud vist sellest, et kõigil on pohhui. Mul palutakse midagi kommenteerida, aga see ei koti kedagi piisavalt, et midagi siis vastugi öelda. Vaevalt kogu mu olemuslugu siis kedagi piisavalt kotib.
Praegu pole veel minu kord. Laadisin enda töö mustandi mitu päeva pärast tähtaega üles. Olen vist eelviimane.
*Postituse esimest poolt kirjutades ei olnud veel juhtunud järgnevat: Olin viimane inimene, kelle olemusloo mustand üle vaadati. Kiidab, et kasutan tsitaate “suurepäraselt” ja õppejõud paistab üldse täitsa rahul olevat. Vahepeal on pikalt vait. Ei tea, mida arvata. Palub paar lauset teisiti sõnastada. Loo lõppu ütleb: “Teile paneksin ka A välja.” (Üks pihv enne mind tuli juba puhtandiga)
???
Ütlen vaikselt: “See on mustand…”
Vastab: “See ei loe.”
Mõtlen siiani (järgmine päev tööl), et nägin ja kuulsin luulusid. Liiga hea, et tõsi olla. Midagi sellest blogipidamisest kasu siis ka :)
Vesuuv @ Pizza Grande
Huuh! Suu õhetab, elevus on sees. Sõin terava kaste ja jalopenodega pitsat kainena + ilma hapukoorevannita.
Kliente polnud, päike paistis. Telekas käis mingi joga. Nautisin pitsat. Täpselt 6 jalopenotükki valideerisid valikut. Meant to be ja värki.
Muidugi ei saa mainimata jätta, et palusin kokal eraldi kaste väheke leebema teha.
Suu põles-õhetas terve aja, aga muud koostisosad ei jäänud üldsegi varju. Need on hullult hästi valitud: salaami, oliiv, sibul, küüslauk, paprika.
Catacaidizi @ Pizza Grande
Lihtne ning maitsev pitsa. Hariv ka. Ma ei teadnud enne eilset, et kukeseen on inglise keeles chanterelle.
Ma ei oodanud taimetoidupitsadest palju – see ja Marherita on mind meeldivalt üllatanud. Teisi võtta juba võib olla päris hea mõte.
Corleone @ Pizza Grande
Corleonet on pitsasid valmistades kerge märgata ja meelde jätta. See juba näeb maitsev välja ja kukeseened sellel lõhnavad imeliselt. Kõige kutsuvama lõhnaga pitsa. Muidu ta on pitsa noh.
Lisaks kukeseentele (ja juustule, tomatikastele, põhjale) on Corleones kana, sparglit, pestot ja tomatit. Om-nom-näm-yum :)
Also, meet my new fisheye lens:
The Adventurous Pursuit of Happiness 