Ettevalmistused Bastardi sünnipäevaks
Loen pealkirja ja tunnen karjuvat vajadust selgitada, et mees ju on mul Beib või Bastard ja tema sünnipäev on varem kui meie tehniliselt sohilapsest järglase sündimise päev. Valmistun muidugi vaikselt mõlemaks, aga hetkel viitan traditsiooni, kus sorteerin pildikaustast viimase aasta pilte ilmutamiseks, jätkamisele.
Viie aastaga on esimene album täis saanud. Pean selle uue vaatama, et kuuendat kuhugi panna oleks.
***
Pildid vahitud-sorditud. Pean jälle nentima, et on alles põnev elukas mul :)
Koristamismõtted ämma külastuse eel
Mehe ema tuleb külla. Kodu võiks saada nii 8-9 punkti kümnest puhtuseskaalal. Kunagi ei tohi liiga korda teha, harjutakse ära sellega. Kui siis ühel päeval oled kahe ja kolme peal, on jube-jube. Praegu – enne alustamist – on asi mingi 5-6 peal. Keskmiselt, erinevad toad erinevas seisus.
Täna tahan lihtsalt ära koristada. Sellises vähesel määral jätkusuutlikus mõttes. Meie korter on meie jaoks kas liiga väike või meil on vale mööbel ja hoiustamistehnika. Minu kirjutuslauda pole veel siin – see tekitab paraja segaduse, jah. Aga nt köögis on paras organiseerimatus kuigi kappides tegelt ruumi oleks. Kapid on üksteise peale kuhjatud koogivorme ja lõikelaudu jms täis. Mingi hetk enne järglase saabumist tahan saada kodus kõik niivõrd organiseeritud, et igal asjal on oma hea koht ja segadusel-korralagedusel on raske tekkida.
Esimesena sellistel koristamis-spreedel puhastan WC ja dušinurga, sest see on nii pisike ruumike, et motivatsioonile mõjub hästi, kui midagi koheselt korda saab. Hakkan pihta!
*paar minutit hiljem*
Nojah, eks WC ja dušinurk ole sellised kohad, kus kõik vähesed asjad, mis seal on, ongi oma kohakese peal ja kiire küürimisega ongi kõik korras. Sobib. Järgmisena magamistuba!
*14 minutit hiljem*
Järglase voodi on ka meie magamistoas nüüd. See on nagu mingi auraga asi, et ma proovin pärast selle tekkimist seda tuba alati tühjemaks saada. Olekski magamise tuba. Et sinna ei jääks redutama läpakad ja riiete kuhjad. Kogu koristamine oligi sisuliselt nende asjade kokku korjamine ja õigetesse kohtadesse toimetamine. Nagu pesumasinasse. Kastsin aaloe, vahetasin voodipesu. Ilus on, päike paistab soojalt sisse.
Beib saab alati rõõmuga vaadata, kuidas naine koristama elavneb, kui ämm külla on tulemas. Teda ennast huvitab vist minimaalselt, mis seisus kodu siis on. Või ta on kindel, et minu vajadus ta emale muljet avaldada (või vähemalt piisavat meeldiv püsida) kannab hoolt selle eest, et kodu viisakaks saaks külastuse ajaks.
Nälg ajab kööki – koristan selle siis vaaritamise kõrvalt ära.
*10 minuti pärast*
Avastan praegu, et mul on tegelikult vaikselt asjad päris heaks läinud. Viimastel kuudel on küll asjadele nende õiged kohad hakanud tekkima. Väga kiiresti laabub kõik. Olen muidugi kõige nö keerulisemad ruumid jätnud viimasteks. Köögiga ei saanud praegu ühele poole, aga pühkisin põranda, korjasin pinnad paljaks. Veel on vaja nõudepesumasina sisu kappi panna, käsitsi pesta paar asja, mis nõudepesumasinasse ei mahu, pliidipind pesta. Aga söök sai valmis, seega paus.
Söödud, ingressitud, tõin vaibad tuppa. Paus läbi. Natuke köögis kraamida siis.
*27 minutit hiljem*
Ma unistan suurest-massiivsest köögikapist, mis on maast laeni ja seinast seinani, osad uksed akendega, osad täispuidust, on riiuleid-sahtleid. Iga serviis ja liigspetsiifiline köögitarvik saaks omal kohal ilutseda. Sest, jah, korda sai nüüd, aga kapist võib kaante-kausside laviine ette tulla. Oh well. On to the next one: elutuba.
*18 minutit hiljem*
Viimane tuba veel. See on nagu minu ala. Siin oma meie riidekapid, peeglilaud, minu asenduslauake. Siin kirjutangi blogi :)
Võtab tihti kolikambri ilme. Hetkel peatub siin suur ~40-liitrine pott, müümiseks mõeldud lahtivõetud riidestange, õuest tuppa toodud vaibad, kastidega kirjutuslauakraami. Jpm. Siiski 20 minti max.
Vaba elama
Tuba on soe. Mul on ilus mees, kes armastab mind, usub minusse, on toeks. Punnkõht kisub ja sügeleb, vahepeal liigahtab. Tunnen end fantastiliselt.
Öösel näen küll unes, kuidas kõik kokku variseb ja käest pudeneb. Ärgates aga tean, et vundament on piisavalt hoolega ja tugev laotud, et kannatab tegelt kõik välja.
Jään varsti ametlikult dekreeti. Seniajal kasutan ära kogunenud puhkusepäevad. Üleeile veel rügasin leivaotsal. Ja eile juba tegin kodus hommikuks pannkooke maasikamoosiga. Naised töö juurest lubasid küll, et mul hakkab igav kodus. Aga minu arvestuse järgi põnev osa alles hakkab.
The Adventurous Pursuit of Happiness 