Koolialased uudised
Minul ja Bastardil mõlemal on kooliga seoses midagi uut ja potentsiaalselt otsustavat ilmnenud. Ütleks, et ööpäevaga läksid meie seisud kooliteemas täiesti vahetusse.
Eile otsustas üks mees Bastardil koolis asju, mis võivad takistada tal nüüd kooli lõpetada.
Mina just lugesin enda ainepunkte miljon korda kokku, tegin graafikuid-jooniseid ja märkasin suurt ebakõla. Ma ei olnud arvestanud kõrvalaine punkte vabaainete punktide alla. Kuigi nad käivad sinna. Nii on mul on ainepunktid põhimõtteliselt koos. Läheb ülegi, kui võlad ja nüüd registreeritud ained tehtud saavad.
Nüüd on siis saata 3 esseed enne vahenädalat ja kogu ülejäänud aja saan tegeleda ainult lõputööteemaliste asjadega.
Käiksingi kohal ainult bakaseminaris. Iseseisvalt (juhendajaga konsulteerides) teeksin “praktikat” ning lektüüride ja uurimistöö ainet. Mõlemad avati just minu soovil ja vajadusel ÕISis registreerimiseks. Nende ainete juures oli alati suur küsimärk, et kuidas nendega saab siis lõpuks. Sellega oleksidki mul moodulid olemas ja korras. Või noh, oleks ainult vaja veel lõputöö ära kaitsta.
Nii käegakatsutav. Ei julge hingatagi. Selline tunne, et kohe läheb raudselt midagi perse. Ma ei saa ju nii lähedal olla…
Viimane tunniplaan?
Koostan krapsakalt tunniplaani. Vabaaineid on ~19 EAP ulatuses puudu, 12 EAP-d saab lõputöö kaitsmise eest, mingid kummalised lektüüride ja erialase praktika punktid on ka puudu. Suur küsimärk nende juures. Sealt moodulist on veel bakaseminar ka läbimata.
Puudu on ka nelja aine punktid: kahe esseed on esitamata ja kahe hinde sisestamisega on mingi bürokraatlik probleem – lähen täna kooli kohale, et see korda ajada.
Praeguseks on uue tunniplaaniga lood nii:
Kõige kiirem ja valutum tunniplaanikoostamine. Hoidkem pöialt, et ei pea hirmsasti muutma hakkama :)
Antrohunt
ÕIS. Login sisse. Panen vahelehe kinni.
Kirjutan märkmikku üles kogu akadeemilise kalendri.
ÕIS. Login sisse. Panen kinni.
WordPress. Alati aitab mul ülesannetest end läbi reipida.
ÕIS. Login sisse. Minu õpingukavad. Lisa. Ok. Lisa. Otsi. Antropoloogia.
Viisakas iiveldus. Õõnes tunne. Nagu see faas enne surma. Kui saad aru küll, et kõik on valesti ja oled suremas, aga elavned kuidagi korraks veel. Oled viimast korda veel krapsakas ja terav. Aga nagu sitt tunne on ka. Mul on viimase kooliaastaga praegu nii. Natuke surun, natuke suren.
Avastasin just (4. aasta alguses), kus saab näha õppekava täituvust. It is a fucking mess. Antroained on vabaainete all ja pole mu erialases moodulis arvestatud. Mängin selle peale nt tunnikese Fallen Earthi ja siis kirjutan õppekava koordinaatorile vms, et need asjad paika lükkaks.
Läks 2 tundi. See mäng neelab mind alati päris hästi alla. Kui mu selg istumisest valutama ei hakkaks, mängikski kõik tööpäevad Fallen Earthi.
ÕIS. Logi sisse. Minu õpingukavad. Muuda.
Oh, the sweet rape of õpingukava koostamine. Lihtsalt fantastiline. Varasematel aastatel on hea öelda, et on õppejõud alles lohhid, et ühele ajal mingi 3 kohustuslikku asja pannud, sest usud, et jõuad hiljem need ülejäänud ained võtta küll. Viimasel aastal päris nii mõelda ei saa.
Nii, meilid bakalaureuseseminari ja õppekaardi korrastamise kohta saadetud.
Muidugi noh. Õppetöö koordinaator on vahetunud. Aga ma ei tea, kelle vastu.
Muidugi-muidugi. Otse loomulikult. See on umbes sama, kui ma peaksin omal jõul lükkama mingit rändrahnu nt kildi jagu kuskilt mäest üles, aga mul pekstakse enne igaks juhuks jalaluud ka katki :)
Kui küünelakk kuivab
On öö. Pea valutab. Tahan magada. Aga küünelakk kuivab veel.
Pissile tahaks ka tegelt.
Algas kevadsemester. Veel nädala saan tunniplaani koostada. Hetkel kavatsen võtta jooga II, uuesti sissejuhatuse kultuuriteooriasse; võtan teadvuse antropoloogia, olemusloo ja reportaaži. Uuesti võtan veel uudisloo. See läks nihu eelmisel aastal. Praeguse seisuga viimane asi, mille võtan on proseminar!
Siinkohal võib ette kujutada ilutulestikku vms suurejoonelist tähistamist. Proseminar tähendab seda, et ma formuleerin lõputöö teema ja saan juhendaja. Ülimalt hea tunne. Nagu ma ei olekski mingi õpiraskustega lohh. Pärast seda erialases
Vabanda, hea lugeja, käisin just enda pööraste korterikaaslastega maja taga uut autot kaemas. Imeline elukas. Mugav, ilus, kuuldavasti kiire. Me jõime mõned lonksud viina, ei hakanud autot tänavale ajama, ei oska ise öelda. Aga ma usun küll, et on.
Jätkan siis kooliteemaga.
See erialane moodul, mis sisaldab sotsiaal- ja kultuurantropoloogia teooriat, meetodeid jms, kus on ka seesamune proseminar, sisaldab pärast veel ainult uurimistööd ja lektüüre, välitööd ja bakalaurueseseminari. Olen sitaks elevil.
Vajasin seda jälle mainida. Hea on olla. Võib olla on asi väsimuses, võib olla mu ägedates korterikaaslastes. Võib olla soolakurkides (loe: viinas).
Nüüd olen küll nõus magama minema. Küünelakk on niikuinii kuivand või laiali.
Vabalt.
Kooli, kuueteistkümnendat korda
Issi vennale: “Sa peaksid harjutama end varem ärkama…”
Mina sudin vahele naerdes: “…ja öösel MAGAMA!”
Venna varsti: “Mis päev täna on?”
Eks me kõik valmistu kooliks omamoodi.
Vestlus ülal leidis aset juba nädala alguses kodumetsas. Praegu olen linnas ja reibin tunniplaani koostada. 28 EAP-d on kuidagi juba koos. Täiesti lõpuni põhjendamatud nad ei olegi. Mõned on päris antroteemalised, aga juhuslikult võtan ka näiteks sõltuvuskäitumise ja jooga I.
…sest ilmselgelt ei ole vaja minu kolmandal aastal lugeda aineid, mida ma lõpetamiseks vajaksin.
Läheb hästi, kui nelja aastagagi ära lõpetan.
2. aasta 2. semestri 2. periood
Tuleval perioodil on igal päeval midagi. Alustan esmaspäeval kohe vara kella üheksast praktilises ajakirjanduses kohustusliku ainega uudislugu. Õhtul hakkab jälle olema uurimisteemade loeng. Viimasega sarnaselt jätkub eelmisest perioodist teisipäevane arvutiõpetus. Uus asi teisipäeviti on materiaalne kultuur, mida saame ka reedel lõunast. Kolmapäeval hakkab loeng looduseteooriad Kagu-Aasias. Ka seda loengut on nädalas topelt – reedel pärast materiaalset kultuuri saame seda veel. Neljapäeva õhtul on nüüd teine ajakirjanuduse loeng sotsiaalne pädevus ja intervjueerimistehnikad.
Olen õnnelik, et lõpuks on kätte jõudnud see tähtis aeg mu elus, kui keegi võtab vaevaks õpetada mulle sotsiaalset pädevust.
4. leveli kleerikuna 2. aasta kevadsemestrisse
Esitasin tunniplaani:
- Uurimisteemasid antropoloogiateadustes III
- Materiaalne kultuur
- Looduseteooriad Kagu-Aasias
- Arvuti töövahendina
- Ajakirjanduseetika ja eneseregulatsioon
- Uudislugu
- Sotsiaalne pädevus ja intervjueerimise tehnikad
Kokku tuli täpselt 30 EAP-d. Ütleksin, et püsin kenasti graafikus, aga nii see ei ole tegelt. Antro FB grupis tekkis arutelu proseminari teemal, mis arenes selleni, et kursuse oleks pidanud nüüd võtma, et järgmise aastaga lõpetada. Ajal, mil see selgus, oli registreerumine lõppenud.
Samas tean, et ma ei oleks ära jätnud ajakirjanduses kohustuslikku kursust, mis mul selle ajal juba oli. Kõik nad on kohustuslikud ja tuleb mingi hetk ära teha. Venigu siis neljandale aastale. Kuidagi pean ju niikuinii oma elukese sisustama.
Hakkasin nädal kuni 2 tagasi mängima Dungeons and Dragons Online’i. Olen nüüd neljanda leveli kleerik, kohe-kohe (tõenäoliselt täna öösel) arenen 5. levelini. Arvasin alati, et see on supernohik asi. Kõige supernohikum asi. Aga nüüd ma ei arva seda. Või lihtsalt ei hooli, isegi kui see peaks nii olema. Raiun tükkideks sahuagine ja kobolde, päästan piffe ja poisse koobastest, varsti äkki näen jälle mõnda draakonit ka.
Miks ma sellest räägin? Kõndisin koolimajas ringi ja mulle komberdas vastu natuke kössis kehahoiuga tütarlaps. Ta riided olid nagu kaltsud ümber visatud – that’s fashion for you. Ja ma mõtlesin: ta on täiega nagu need inimesed Harbouris, kes kuskilt silla peal vastu jalutavad, kui ma järgmist questi otsin. And then it hit me like a ton of fucking bricks: ma otsisin samal ajal loengusaali. Et saada ainepunkte, et saada edasi järgmisele tasemele ja et ma saaksin võtta veel lahedamaid kursuseid, mille eest ma saan veel rohkem punkte. Meil on kõigil on enda ala jaoks õpetajad, aga veel konkreetse erialasiseselt saame veel endale valida, mis suunas täpselt tahame areneda. Täpselt sama!
Korraga hakkasid mulle nii ülikool kui DDO veel rohkem meeldima.
Praeguse seisuga olen saanud käia (mõned on ära jäetud) ainult 3 loengus: kahes arvutitunnis ja ühes eetikaloengus.
Arvuti töövahendina on mõnus loeng. Õppejõud on sõbralik ja armas onu, kes vajadusel kõik puust ja punaselt ette teeb. Kaaslased seal on igalt aastalt. Tundub, et palju on neid, kes on värskelt kuskilt keskkooli matatunnist ülikooli sattunud ja siis pöörlevad oma kohtade peal, et idiootsusi omavahel rääkida. Ainult et nii ülikõvasti, et kõik peavad kuulma. Mõned stiilinäited:
Kutt: “Kas need pealkirjad tuleb pealkirjadeks panna?”
Piff Microsoft Equation 3.0 harjutamiseks ruutvõrrandit kirjutades: “Kas seda copy’da ei või vä?”
Nii ajudele käiv piff, kui üldse olla saab, räägib lugu: “…ja siis ta oli nagu: “WHATTAFUCK?! Ma vihkan juute!””
Seesama ajudele käiv häälekas piff: “See ei ole uudise autor, see on toimetaja”
PS. Märkasin viimases arvutitunnis, et pärast arvuti sisselülitamist asetasin parema käe hiirele ja vasaku käe keskmised 3 sõrme järjest A, W ja D peale.
PPS. Ja ma näen hästi palju unes DDO-teemat. Näiteks eile öösel jooksin läbi lume kuhugi kasti juurde ja võtsin sealt suvalt kõik sodi kaasa.
Fear and loathing
Kasvatan liha tunniplaaniluudele. Kindlad asjad on uurimisteemad III, materiaalne kultuur ning ajakirjanduseetika ja eneseregulatsioon. Nad võrduvad 11 EAP-ga. Lisaks pean jätma ruumi kursustele, mida ma ei võta, aga võib olla pean külastama hakkama.
Olen mõistma hakanud, mida Hunter S. Thompson silmas pidas. Kardan/loodan, et vaid ähmaselt. Siiski paremini ajast, kui sõna “loathing” kodus sõnaraamatust üles otsisin ja mõtlesin, milline kummaline pealkiri nii lahedal filmil.
Uus tunniplaan teoorias ja päriselt
Vahenädal möödas, algab koolitöö.
Esmaspäeviti õhtul hakkab olema uus aine nimega meediatekstide analüüs.
Teisipäeval on lõunast sissejuhatus filosoofiasse. Väikese pausi järel on kosmopoliitsuse antropoloogia,
mis on meil ka neljapäeviti samal ajal.
Kolmapäeva ainuke loeng on ökoloogiline antropoloogia, mis jätkub eelmisest semestripoolest.
Reede on vaba.
Lihtsalt sel nädalal jäeti esmaspäeval loeng ära. Ja täna. Ja homme ka. Ei kurda. Mulle ju meeldibki, kui on aega muretult paheliseks ära minna.
Oh, kooliaeg!
Eile allkirjastasin ühikalepingu.
Majajuhataja mäletab mind. Annab võtme ja minu lepingu. Sean sammud uude ühikatuppa. Olen sama koridori peal, paari toa võrra köögist kaugemal. Astun boksiuksest sisse. Nagidealune on balerinkasid täis. Kas ma olen viimane, kes siia jõuab või on mu boksikaaslased munnid? Ei teagi, kumba varianti eelistaksin. Keeran oma toaukse lahti. Näen kohe, et mõlemad põrandaga puutuvat voodit on võetud. Üritan võtmed kotti panna. Toetan koti põlve peale, sest vähemalt minu näokõrgusel pole pindu, mis ei oleks juba hõivatud.
Fuck.
Kahe sisseehitatud kapi ustel ripuvad hommikumantel ja rätik. Saan kapi, mida ei saa kasutada, kui keegi soovib uksest käia. Muidugi võin kasutada, aga siis peab alandlikult saama lingiga selga ja vabandama, et teed blokeerin. Viskan asjad sinna ja lähen ära pessu. Saadan ka kallimale sõnumi, et tal ei ole pärast autokooli vaja ühikasse tulla. You know, seoses sellega, et mul poleks talle kuskil istetki pakkuda.
Tuba on muidu sama suur kui tavaline kolmene tuba Västriku ühikas. Ukse taha jäävas seinas on kolm ühesuurust riidekappi. Üleval on riiul, kus eelmises toas hoiti voodipesu, selle alla jääb osa, kuhu saab riideid puude peale rippuma panna, selle kõrval ülevalt alla asetsevad paraja suurusega riiulid, kuhu peab kõik enda asjad suutma mahutada, sest tavalist riiulitega kappi selles toas pole. Kõige all on jalanõud. Uksega seina vastu jäävad öökapp ja üksik voodi, mida hõivab esimene asukas. Voodi kohal on tuttavlik moodustis fotodest. Siiski ei kvalifitseeriks seda egoaltariks, sest tütarlapsel ei ole ühtegi pilti ainult enda näost – ta on sõpradega ja reisimas. Esineb ka pilte, kus teda ennast üldse peal ei ole. Pean tunnistama, et natuke ehmastas kogu moodustis mu esmapilgul ära, aga märgates nende piltide stiili, usun, et ta võib täitsa okei olla. Seina peal on veel kaks kitsast kahe osaga riiulit. Mõlema parempoolsed osad on hõredalt täis esimese asuka raamatuid. Akna all vasakul on tema kirjutuslaud. Selle lükkasime seina vastu täitsa ja tõime kõrvale endi jaoks ka ühe. Usun, et palju kenam lahendus, kui tema laua ärandamine. Viimase seina vastas on nari ja külmkapp.
Oi, ma tõstaks selle toa nii kõvasti juba ümber.
Jõuan tagasi, on teine uus tüdruk toas. Ta nimi on Elisa ja hakkab õppima füüsikat. Pean mainima, et teise aasta tudeng olla on kuidagi fancy, polegi sellise asjaga isiklikult enne kokku puutunud. Tean, kus Maxima on ja panen ta uskuma, et sitaks normaalne on ühika peal vedelevat mööblit meie tuppa vedada. Elisa tundub kihvt. Ta mängib tennist ja talle meeldib jooksmas käia. Ütlen kohe, et mul on tema jaoks siis plaan olemas. Eriti kihvt on see, et ta avastas hiljuti enda jaoks fotograafia. Meil on kohe paljust rääkida.
Jutu käigus üritan kotti pakkida, et Eeroga kokku saada. Loomulikult unustan maha suvalised asjad nagu telefon ja tähtsad kooliasjad. Telefon meenub Tondi trammipeatuses, aga muu alles jooksvalt.
Täna alustasin tunniplaani koostamist.
Võtan abimeheks lahti FB-s meie lennu antrolehekülje, kus kõik jagavad, mis ained nad võtavad. Panen kõige tähtsamad asjad kohe oma õppekavasse. Kuna tahan sättida ained nõnda, et koolipäevi oleks nädalas ainult 3, ei saa veel kindlalt öelda, mida võtan ja mida mitte. Nii paigas ja kindlad need asjad veel pole. Pluss, unustasin koju enda väljaprinditud ainekava, millel on peal ülitähtsad plaanid ja strateegiad kooliks.
Sellest hoolimata tundub praegu 25-28 üsna normaalset ainepunkti valitud olevat. What’s more, mõtlesin välja, mille enda kõrvalerialaks võtan. Siinkohal on küsimus:
kui aine koodid on BLABLA/12 ja BLABLA/13 ja BLAAA/07, siis mille mina valin?
Loogika tahaks nagu öelda, et peaksin võtma BLABLA/13, sest valin selle praegu, aga kuna nüüd jõustub natuke teine süsteem, võib minu (kui eelmisel aastal kooli tulnu) jaoks olla midagi teisiti selles kavas ja ma peaksin valima BLABLA/12??? Help!
Tunni- ja muud plaanid.
Vahenädala veetsin teadupoolest surivoodil. Siiani on kummalised köhahood peal. Katk vist.
Nii idiootlikult aset leidnud haigestumine korraldas elunatukese selliselt, et pean leidma aja, millal toimuvad ümbrikueksamid, ja eksamisessiooni koormus kooliaasta lõpus on nõksu suurem. Katki õnneks midagi pole.
Veel enam, et mu tunniplaan on sel semestripoolel vähe lebom. Esmaspäev, neljapäev ja reede on koolipäevad. Esmaspäev ja neljapäev algavad kahest päeval ja reedel 12st. Hiljemalt peale kuut olen iga päev vaba. Valdavalt hakkan vabanema neljast.
Sellest ajendavalt kavatsen minna tööle. Ideaalplaan oleks nüüd siuh-sauh! kooliasjad kenasti rööpasse saada ja kuhugi graafikupõhiselt tööle ennast sebida: 3 päeva vajaksin ainult kooli jaoks ja ülejäänud aja saan näiteks pitsasid kuskil räpases köögis vorpida.
Nüüd tuleb Põhjus ja Päris Vahend.
Mõistsin ühel päeval, et kui minu õde, kes maksab mu koolitee eest, tahab veel lapsi,
siis ühel hetkel tal ei ole enam raha minu jaoks. See oli Põhjus. 1800-eurone õppemaks aastas, that is.
Siit tuleb Päris Vahend. Eelmisel aastal läks põhikooliaja klassiõde
laevale tööle ja rääkis mismoodi seal on ja palju pappi annab kokku riisuda. Pole temaga nüüd rääkinud ega seega kuulnud, kui heaks või halvaks see kõik osutus, aga mõtlen seda proovida… sest where the fuck else am I gonna get that €1800?
Veel üks viimane kodumaun enne kontaktõppe algust
Panin tunniplaani kokku. Probleemide vältimiseks valisin sellise taktika, et registreerisin ainult nendele kursustele, mille aega oli kuskilt võimalik leida. Kui oli aine, mis nagu oleks pidanud ka kevadel mängima hakkama, aga tunniplaanist kuidagi leida ei andnud, siis hoidsin tast eemale. Sain sedasi täiesti korraliku kamba kursuseid. Kena klapi ja koormusega. Kokku 31 EAP-d. Aastas tuleb siis 59. Tahan ikka nominaalajaga ära lõpetada. Plaanid näevad ette :)
Hinnetega on veel väike võlg.
Tundub, et see pole kuigi hull, aga tahan selle VÕIMALIKULT kiiresti kaelast saada, et toetuste taotlemine produktiivsem oleks. Paar päeva tagasi mu läpakajuhe suitses ja veel paar päeva enne seda hakkas Läbukaamera nagisema töötamise asemel. Nojah, ja äärmiselt kole on olla nii innukas kaan enda isa ja õe küljes.
Olen kodus. Maunin millegipärast ja ignoreerin kutseid põnevatele üritustele nagu lumes mängimine ja perega hängimine. Tulin Tallinnast
ära, sest emal oli 23.-l sünnipäev ja mu kass oli nädalakese kadunud olnud. Tõmba nüüd oma rõõmu vähemaks, issi leidis kassikese juhuslikult üles ja tõi koju. See oli kõigest tund aega enne minu koju saabumist :)
Siin
proovin vene keelt tuupida. Aga see on täiesti viljatu katse. Sest maaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa vih-kaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaan se-daaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
Kevadsemestri õpingukava
Miks ma ei näe tunniplaanis kursuseid, mille võtnud olen? Mis see tähendab, kui ma neid isegi ASIOst koodi järgi otsides ei leia? Kuidas ma tean, et loengute ajad klapivad omavahel tunniplaanis, kui ma ei tea, millal loengud toimuvad? Miks on nii, et minu tunniplaanis kursust ei näita, aga koodi järgi otsides on see olemas? Kas kellelgi teisel on samamoodi? On teistel normaalselt kõik näha? Kuidas ma selle korda saaksin? Miks toimub valdav osa kursusi teisipäeval? Kas keegi teeks minu eest mulle ideaalse õpingukava selleks semestriks? Palun?
Edit: Veel hakkas huvitama, miks pakub ÕISi otsing EAP-de hulga järgi otsimist, kui ta selle peale midagi ei kuva? Kas ma pean aastas kokku saama kindlalt 6o EAP-d? Või ma tohin ka saada 59, et nominaalaja sees ära lõpetada? Järgmine aasta teen lihtsalt 61?
Tunniplaani- ja ühikahädaline
Esmaspäevaks peab olema kinnitatud/esitatud tunniplaan. Või õpingukava. Isegi terminoloogia on mul veel ähmane. Mul on kerged probleemid ainete valimisega. Või üldse mõistmisega. Täna saan Pantsessicaga kokku. Tema oskab alati aidata. Muidugi oleks mul veel kuhugi andnud muretult pöörduda.
Ühikas on aknavahetus ikka veel pooleli. Aken on ees, aga maalritööd on tegemata. Kõik tolmu ja sitta täis, minu voodi on külili kile all. Kodutu värk. Poleks võimalik noormehe kaissu ära minna, ei teakski, mis must saaks. Sucks balls. Muidugi ma kahtlen, kas mu ööbimisharjumused tegelt muutuksid, kui ühikatuba ükskord korda saaks. Kaisus on ju nii palju parem.
Västrikul üldiselt tundub lahe.
Olen korra kummagi toakaaslasega kohtunud. Pedagoogideks lähevad vist mõlemad. Pisikest kasvu armsa välimusega tüdrukud. Säravate silmade ja ilusate naeratustega.
Edit1: Miks ma ei näe tunniplaanis midagi, kui olen aineid valinud? Millised on kohustuslike, üld/valik- ja vabaainete osakaalud ühel semestril? Kas ma võtan mõne keele? Millise? Mis ainetele kästi infotunnis kohe ring ümber teha, et me need kindlasti võtaksime? Palju ma puududa tohin? Kas loengute puhul on alati pohhui, kas olen kohal või mitte? Kuidas ma saan selle ülilebo oranži tabeli juurde, kus kõik nii loogiline tundus?
Edit2: valmis ja esitatud :)
The Adventurous Pursuit of Happiness 