Vanaemadel külas
Isa ema elab Tapal. Minu ja õeni levisid kuuldused, et ta on väga haige salaja ja kaotanud koguni 17 kilo. Võtsime beebi ühes ja sõitsime külla.
Vanaema hääl oli ikka armas ja kodune, ta meeleolu hea. Ent ta nägi tõesti nääpsuke välja. Ja haigusest ei rääkinud midagi. Kõndis kepiga ja ütles, et peab istuma, et enda lapselapselast süles hoida: muidu ei jaksa. Kartsin enne, et tal on isegi halvem seis. Aga õnneks oli käik tore ja tema kõhna-kõhna väljanägemine oli ainus, mis tema katsumustest teada andis.
Ema ema resideerub hetkel Rakvere haiglas. Sõitsimegi Tapalt otse sinna. Palati leidsime ema antud juhtnööride abil kiiresti. Kuidagi eeldasin, et temaga ei ole nii pahad lood, aga nüüd sain siis ebameeldiva üllatuse. Ta arvas, et on Porkunis ega suutnud aduda, kuidas me kõik hoopis Rakveres oleme. Küsis pidevalt, kus mu ema töötab ja elab ning miks ta teda kunagi vaatamas ei käi… Emme käis eile ta juures, elab viimased 27 aastat samas kohas ja ~10 aastat on tööl olnud Ristipoes. Ühel hetkel ütles, et ta ei tea isegi, kes meie oleme. Ma ütlesin, et teab küll. Ta oli lihtsalt nii õnnelik meid nähes, et seda küll uskuda ei saa. Mingi emotsionaalne mälu toimis ikka. Nimesid kohe kontrollima ei hakanud, sest neid ta võib olla tõesti ei oleks teadnud. Enne lahkumist oskas isegi minu kallima kohta küsida. Olemine läks hästi härdaks.
Ta jäi täitsa kurvaks. Ta ei oska ennast enam kuigi hästi väljendada, seega ta otse ei öelnud, aga sisu ja mõte oli vist see, et ta tahaks koju. Selleks hetkeks pisarad täitsa jooksid ja palusin andestust, et teda endaga kaasa ei saa viia.
Ma sain talle igast tähtsaid asju öelda ja ta süda jäi vist minu osas rahule. Aga ma ei leidnud ta asjade
hulgast kammi ja ta jäi minust enda haiglavoodile mingite sorakil takkus juustega istuma. See sööb mind nüüd täiega nagu kõige valem asi maailmas.
Jõululoositähekesed
2 aastat tagasi oli meid loosis 13. Aasta tagasi 14. Nüüd 16.
Sel korral teen pisikesed origami-tähekesed.
Nägin Pinterestis juhendit tähekeste voltimiseks, mille kiiresti alles jätsin just jõululoosi silmas pidades. Juba eelmisel kuul hakkasin vaikselt harjutama, kuidas ikka asi käib. Seda on ka eelmises postituses pildilt ülemises vasakus nurgas näha. Tänagi veel tekkis raskusi, aga võin julgelt öelda, et olen omandanud selle väikse skilli. Ettevõtmine läks ladusalt.
Olen tulemusega igati rahul. Ainuke probleem ongi nüüd aint see, et 16 tähekese asemel on kuidagi 17 saanud. Beats the motherfuck outta me noh :(
HUAWEI MediaPad M1 8.0
Leidsin lõpuks neti.
Tahvelarvuti jäi ka näppu.
Oligi aeg mingi korralik aparaat kooliks muretseda. Väga armas ja mugav on.
Tegin juba pilte ja mängisin Plague Inc.i, rääkisin Bastardiga Skype’is ja mõõtsin stopperiga, kaua ma hinge suudan kinni hoida. Installisin WordPressi ja nüüd üritan blogida. Koolinädalaks katsun raamatute ja PDFide kasutamise-lugemise käpa sisse saada.
Uurin rakendusi-võimalusi vaikselt :)
Meie oleme ikka
Mõtlen meie nõmedale olukorrale ja neile-meile, kes pole mujale nii kõvasti/kaugele oma juuri ajanud, et teema ei huvitaks-kõigutaks.
Katsume siis õige üksteist hoida. Veel kõvemini.
Sügissaak Tallinna tänavatel
Meil Keskturu kandis on kõnniteel maltsade ja nõgeste vahel hapukurgid valminud,
puude all poe kõrval maisitõlvikud.
Kuidas emme mu meeleavaldusele meelitas
Võiksin postitada siia ainult pildi Tosta! mitmevilja-röstsaia kilekotist, millest valgub välja juustu- ja kaneelisaiakesi. See poleks lõpuni korrektne. Emal oli lihtsalt vaja helistada, et ta on Toompeal ja et ma nüüd tuleks, saiakesed motiveerisid ainult väheke. Kuulsin küll, et taustal mingi müra ja möll, aga eks see tal jälle mingi Jeesuspäev vms. Lootsin ema näha. Teel märkan toredaid lipukesi laste käes, kus on perede profiilid jms peal. Armas. Õhupallid. Kena. Saabungi juba:)
PAHHHHHHHHH!
A whole-lotta-nope. Ma tean küll, misasi siin toimub! Kohe kardan natuke oma elu pärast, et üldse sellisel üritusel olen. Ärge tehke must pilti, ärge stäbage mind!
Ent. Geid ei ole nagu eriliselt agrod ka. Neid nagu saab üle lasta. Kui üldse huiata ja libustada kellegi õigusi, siis kindlasti kellegi sellise, kes on keskmisest meesterahvast vähem agressiivne, hoopis leplikum. Täpselt nagu mõni “pede”.
Aga muidugi võib ka klassikalise peremudeli järgi naistele peale astuda.
?!
Tegin veel pilte. Tajusin, et viibin ajaloolise tähtsusega asjal vms.
Läksin selle asja lõpus emaga koos lähedal kuhugi kalju sisse hoonesse pissile. Näen küll, et kabiinist astub välja naine, aga sees avanes selline vaatepilt:
Leidsin, et mässu ärahoidmiseks ei maini seda asjaolu (petise infiltreerumist?) kellelegi enne rahva laiali minemist.
All jokes aside. Minu meelest on fantastiline, et meie riigis saavad kõik osapooled viga saamata/tegemata omavahel klähvida ja riigi arengut mõjutada.
Peaksin vist mingi seisukoha ka võtma. Käesolevas küsimuses.
Ma ei ole vist piisavalt vana (ega arsti või õpetaja mentaliteediga), et uskuda, et mul on õigus suruda end kellegi privaatsfääri ja seal (nõustuvate täiskasvanute bürokraatlikke) asju keelama hakata.
Kui tuleks siis nt rahvahääletusele, oleksin mina kooseluseaduse poolt.
Naljakas asi veel. Tänastest hetkedest, mil sain emaga juttu puhuda. Küsisin midagi nende poliitika ja nõudmiste kohta. Ta ütles mulle peaaegu pühalikult, et nad (meeleavaldajad) ei tahagi neid (kooseluseadusehuvilisi?) ära keelata või muuta, lihtsalt olgu nad kuskil mujal “enda nende teemadega”. Mulle ei mahu siiamaani pähe, kuidas selline asi nagu kooseluseadus saab ennast üldse kellelegi liialt näkku suruda.
Siinkohal võib Hea Lugeja mind harida. Kuidas üldse see kedagi peale asjaosaliste saab nussida???
The Adventurous Pursuit of Happiness 