Lumi ja kakao
Tänavad on paksu lume all, midagi ei liigu. Tänavavalgustuste kuma on pehme, peaaegu roosakas. Varsti on kesköö. Pliidi all kahiseb tuli – praadisin 6 kartulit, 6 šampinjoni ja valasin neile üks hetk juurde Heinzi peikt piinsi, mis Bastardil tema English breakfasti valmistamisel oli hommikul üle jäänud. Pool mul valminud toidust ootab veel pannil. Istun soojenevas köögis. Tahan blogida.
Ma olen umbes igavesti kakaod armastanud ja eelistanud. Eriti lumega ajal. Sellist piimast ja vahukoorega. Oleks võimalikult siidine ja pehme mu suus.
Nüüd aga igale soja- või kaerajoogile kakaopulbrit ja suhkrut lisades ei tule ikka mõnus šokolaadimaitse. Tulebki šokolaadine kaeramaitse noh. Ja siis joppas: leidsin kõige siidisema maitsega kakaovariandi.
Kuigi 1 liiter seda maksab rohkem kui üldse mu päevane toit kokku, olen valmis siin talveperioodil seda vaesuseni ostma. Või kui isu üle läheb. Mhmh, loodan seda viimast.
Ka juhul, kui ma tarvitaks veel piimatooteid, oleks see mu number 1 valik (kuigi ma poleks elu sees selleni jõudnud), sest see maitse on nii siidine ja õige. Pluss, ma olen räige fänn sellele, et mul ei ole kõrvetisi.
Kunagi töö juures sai ühelt kohvikupiffilt tasuta kakaod. Igavesti suur dilemma oli igal hommikul. Kakao ja kõrvetised või mitte üldse kakaod ja mu rindkeres/söögitorus ei ole ka põlemistunnet. Rasked-rasked valikud?
Räägin sellest kakaost nüüd seetõttu, et lähen Bastardi ja ta sõpradega kuhugi järve peale metsamajja talve, sauna ja seltskonda nautima. Eraldi ostsin seda šokolaadijooki, et sinna kaasa võtta. Ma olen väga elevil :)
Haikutamisaeg
On see aeg aastas
Kui joon glögi ja mõtlen
Mõtlen post-apost
22. lõpp ja 23. algus
Saanita või saaniga
Õues maas vaid mingi läga
Valget paksu lund ei saja
Ent seda me ei vaja:
Meil on emme tehtud jõulupraadi
Poest ka salatit veel saadi
Kuuse allgi kingid reas
Salmid-luuletused peas
Mina siin vaid loen maha
Aga ise kirjutasin – ehk see päästab maha
Meediatekstide analüüs
Esmaspäevadele kohaselt olen meediatekstide analüüsi loengus. Selle kombe siseseks traditsiooniks on saanud, et ilmun kohale ise viibides veel täiesti nädalavahetuses. Kord tulin lõkkehaisusena, kord natukese joogisena. Täna olen paksult-soojalt riides, suur roheline kott (täis kartuleid, riideid ja pesemisvahendeid jms) mu kõrvalpinki hõivamas, sest sõitsin kodust
otse Lasna ja pole saanud veel oma kaasatoodud asju ühikasse maha panna.
Meediatekstide analüüs on väga äge. Stimuleerib aju kõige paremal moel. Jäänud on üks kodune töö, mille tähtaeg on sel laupäeval. Veel ei tea, mis see on, aga vihjena on öeldud, et praegu õpime andmebaase just selle tegemise jaoks.
Tunni- ja muud plaanid.
Vahenädala veetsin teadupoolest surivoodil. Siiani on kummalised köhahood peal. Katk vist.
Nii idiootlikult aset leidnud haigestumine korraldas elunatukese selliselt, et pean leidma aja, millal toimuvad ümbrikueksamid, ja eksamisessiooni koormus kooliaasta lõpus on nõksu suurem. Katki õnneks midagi pole.
Veel enam, et mu tunniplaan on sel semestripoolel vähe lebom. Esmaspäev, neljapäev ja reede on koolipäevad. Esmaspäev ja neljapäev algavad kahest päeval ja reedel 12st. Hiljemalt peale kuut olen iga päev vaba. Valdavalt hakkan vabanema neljast.
Sellest ajendavalt kavatsen minna tööle. Ideaalplaan oleks nüüd siuh-sauh! kooliasjad kenasti rööpasse saada ja kuhugi graafikupõhiselt tööle ennast sebida: 3 päeva vajaksin ainult kooli jaoks ja ülejäänud aja saan näiteks pitsasid kuskil räpases köögis vorpida.
Nüüd tuleb Põhjus ja Päris Vahend.
Mõistsin ühel päeval, et kui minu õde, kes maksab mu koolitee eest, tahab veel lapsi,
siis ühel hetkel tal ei ole enam raha minu jaoks. See oli Põhjus. 1800-eurone õppemaks aastas, that is.
Siit tuleb Päris Vahend. Eelmisel aastal läks põhikooliaja klassiõde
laevale tööle ja rääkis mismoodi seal on ja palju pappi annab kokku riisuda. Pole temaga nüüd rääkinud ega seega kuulnud, kui heaks või halvaks see kõik osutus, aga mõtlen seda proovida… sest where the fuck else am I gonna get that €1800?
Minu Olympus µ 740
Teadsin ostes, et ta pole midagi tavalist – mõnus defektiga fotokas. Aga ma arvasin, et ta on pisikese defektiga fotokas. Et pildistab küll, aga suumides jääb alumine parem nurk mustaks. Nagu kirjelduses öeldud oli. Läbukaamera puhul oli tavaline nähtus, et vastasservad (või leebemal juhul -nurgad) mustaks jäid.
Mulle meeldis see kohutavalt.
Sain oksjonilt ostetud kaamerakese kätte. Välimuselt igati okei – kriime polnud üldse. Metallkorpuses üks mõlk oli, aga mu idiootlik ilumeel hindas seda eripära kohe kõrgelt.
Aku laetud, sain pildistamist proovida. Loomulikult võttis laadimine piisavalt aega, et ma tunneks (et mitte öelda “emotsioneerisin”), et võiks küll osta.ee-s müüjale positiivse kommentaari kirjutada. See oli viga, Ellu.
Vaadake, see fotokas suudab fookuse seada ainult oma hetkeisu järgi. Kõriseb veidralt (natuke vaiksemalt siiski kui Läbukaamera nüüd katkisena) ja jääb vait nagu tahaks öelda: “Ahh, ma niikuinii ei saa seda pilti teravaks.” Olen tuvastanud umbes 1,5 seaduspärasust ta fookuskäitumises: välja suumides saab ülemine vasak nurk fookusesse
ja tundub nagu makro režiimil teeks ta kohati sama.
Muudel juhtudel jääb pilt lihtsalt rõve ülekunstiline poolühtlane udumass erinevatest toonidest.
Ja “muude juhtude” all pean silmas muidugi enda soove.
Pole isegi kindel, mida ma nüüd teen. Jätan alles ja teen sellest kohast mingi pornoblogi, kus iga pilt külastajat lihtsalt silma armutult vägistab?
Tahan raha tagasi? Jätan riiulile seisma juhuks, kui mega artsy-fartsy tuju pildistamiseks tuleb?
Ps. Pildid, mis üles laadisin on KÕIGE PAREMAD KÕIGIST piltidest, mis ma siiani selle fotokaga teinud olen. Absoluutne koorekiht. Pilte on mõnel juhul lõigatud ja värve-kontrastsust muudetud, aga ainult nii palju, et ma ennast silmadesse ei peaks pussitama neid vaadates.
Detsember!
Jõulune muusika täidab tuba, ahi praksub, küünal põleb aknal ja 4 paari sokke jalas annavad lootust, et külm saab tõrjutud. Käes on mõnus detsember.
Detsembrikuu on ilus. Mulle meeldib lumi ja jõulud, kingitusi teha ja saada. Pakkida. Meeldib pehme külm ilm ja hingeõhuaur. Kindad ja mantlid, sukad ja sukapüksid. Mütsid ja sallid. Ehitada kindlusi, lumememmesid ja kelgutada. Veel meeldib, et mul ja mu väiksel vennal on sünnipäev. Kaljukitsed ja amburid. See kuu saab mul Eeroga koos pool aastat. Muusika kisub mahedaks ja siiraks ära, inimesed teevad üksteisele head. Kaevavad autosid vallidest välja ja jagavad glasuuriga piparkooke. Emme vaatas täna isegi viimaste retsepti üle. Kuu keskel saab vene keel läbi. Akadeemiline kirjutamine ka. Saab koolist puhata. Saab head süüa ja kodukindluses
täiesti vabalt end tunda. Vanaisa majas mandakakoti kõrval teki sees rõõmsa südamega istuda ja ahju kütta. Ilus aeg :)
Vanur huiab hundilaudas WordPressi ülipedeka uue süsteemiga
Rongisõit seljataga, seisan Tapal bussijärjekorras. Märkan poissi, kes kunagi niiiiiiii pisike koolikoridorides tundus, nüüd sõdurimundris. Natuke eemal suitsetab kamp tüdrukuid. Jällegi tuttavad näod koolist. Tuttavad pigem näokestena. Sest mälestused neist on ka pigem sellised, kus tibulinnukesed sibavad paksudes kampsunites ja soojades pikkades seelikutes väikeste poolelt suurte treppide peale. Siis kuulen enda taga seisvaid tütarlapsi arutamas, et rehvid on vaja ikka ära vahetada. Kuigi neid mäletan juba isegi inimeste, mitte väikelastena, tunnen ennast piisavalt vanana, et kuulmekanalid edasise reality-checki hirmus klappidega blokeerida.
Kodus on külm nagu hundilaudas. Jõhkralt külm. Koduteel on see ikka lootust andnud, et saab sooja heasse ära. Aga meil on nii vähe rahvast kodus nüüd, et väikevenna oli voodis teki all ega vaevunud kuhugi tuld alla tegema. Nii ma lõdisesin, tegin süüa, lahendasin
ja kütsin oma külma-külma tuba. Pakkisin asju lahti ja vaatasin juba, mis Tallinna kaasa vaja viia. Keegi oli mulle vist väikse teate (ja/või vihje) jätnud.
Pohhui, ma jätan selle alles.
Also, (viimase pildi vaimus) ma lihtsalt pean kuidagi illustreerimaWordpressi uut piltide üleslaadimissüsteemi:
Oh yea, sorry, that shit don’t work worth shit. See on nagu ei-ma-ei-lae-midagi-üles-okei-okei-aga-külili-ega-lase-neid-muuta-kuigi-ma-teen-näo-nagu-selline-valik-oleks-“muuda”-nupu-näol-olemas-well-it’s-not!–sucks-to-be-you-pedekas-kasutaja. Türa.
Kolmaz eksam
Ärkan massiivsest food comast. Pants käis päeval siin, tegime ahjus megafeasti, mis oli superdelicious. Ta läks minema – ma jäin magama. Siis saan aru, et õppima peab ju ka. Tunde-tunde hiljem jäin uuesti magama. Ühikas. See on mingi 4. kord vist. Noormees pidi niikuinii hommikul vara Paide arstile sõitma. Poleks vist kuigi tänulik olnud, kui ta mu hommikul vara välja oleks ajanud. Äratamisest rääkimata. Speakin’ of boyfriend… üritasin täna verd anda. Kõik läks kenasti, kuni jõudsin küsimuseni ~kas Teil või Teie seksuaalpartneril on viimase 12 kuu või pärast viimast vereandmist olnud haigestumisi, arstil käimisi, nõelravi, tatoveerimisi, operatsioone, sünnitust jms blablabla? Mul tasus vaid mainida, et kuule siin septembril alguses tegi keegi omale tatoveeringu,
kui tädi hakkas naeratades mu pabereid kokku pakkima ja kalendrist nelja kuud kokku lugema. Tuleb välja, et see on mingi periood, mille jooksul keegi su verd ei taha, kui su noormees on lasknud omale megaseksika tatoveeringu teha. Normaalne. 8. jaanuaril saaksin uuesti. Proovida.
Jaa-jaa! Ziii ikzämmm! 15 küsimust, millest pidi valima 10 ja neile siis lühivastused andma. Ma hakkasin otsast minema valides neid, mida teadsin kõige paremini. Mitu tiiru tegin kohe. See nägi välja umbes nii: 1., 5., 9., 4., 8., 11., 13., 3., 7., 15.. Teisel lehel oli 5 küsimust, millest pidi vastama kahele, aga seda pikalt ja arutledes. See läks kenasti. Need lühivastused olid üsna half-assilt, aga mitte valesti. Ma usun.
Also, there’s so much snow outside! :)
Teine ekzam
“Vaata! Lund sajab!”
Näen tiheda ilusvalge saju vilksamisi ära ja vajun tagasi voodisse. Kell ei ole veel kümmegi. Tean, sest selle äratust pole olnud veel. Siis tuleb natukese inimesemaks saada, et päeval ülikooli eksamile jõuda. Ei hakka siinkohal detailidesse :) laskuma aga mul on alati nii tore ja rõõmus ja helge meeleolu päevaks, kui see Lasnas noormehe juures algab. Bussipeatuses panen mängima lemmiklood eksamimeeleolu tekitamiseks. Need on
- Queen – We Are the Champions
- Queen – We Will Rock You
- Kings of Leon – Genius
- Nicki Minaj – Roman Holiday
Eile olid samad. Kõikvõimsus tuleb sisse. Kasvavad järjest saikomaks. Mõnus hullumeelsusemaik. Nii on hea eksamile minna.
Istun M-225-s maha. Saan A4 paberi. Üles on kirjutatud aine kood koos nimetusega. Ja EKSAM. Küsin pinginaaberilt kuupäeva, nime tean isegi. Hakkan mõtlema vastuseid küsimustele
- Semantika
- Ameerika strukturalism
- Sümbolid
Poole tunni pärast asetan lehe ette lauale. Võtan garderoobist oma punase imearmsa mantli. Nr 3 trammini on 6 minutit aega – I’ll walk. Hobujaamast siiski sõidan edasi. Homme ju ka eksam. Sellele vaja juba keskenduma hakata.
The Adventurous Pursuit of Happiness 