Pool ja pool
Aasta oli 2005. Oli jaanipäev. Jalutasin oma poollahustunud kipsi ja kahe karguga Kadrina jaanipäevapeolt koju. Kell võis olla 2-5 vahel hommikul – sama valge kogu aeg ju, kes enam vahet teeb. Õhtu jääb alatiseks meelde tänu tohutusuurele kuule; noormehele, kes mu kõrval rohu sees mu tolleaegse parima sõbranna õele amelemise ajal suhu oksendas; minu enda tolleaegsele noormehele… ja koduteel tekkinud vestlusele. Mõtlesin sellele veel aastaid, aga täna sain valgustatud ja tean, millest mu ema nõbu mulle juuatäis rääkis.
Ta oli purupurjus. Jauras midagi, et “pool ja pool, jah?” Mida fakki, palun? 9 aastat tagasi olin 14 ega pannud neid asju hästi kokku. Täna saabusin küla kokkutulekult/jaanipäevalt. Olin äsja kaotanud Küla Sääre võistluse. Ühe-fucking-punktiga. Võisteldi lapse kandmises, heegeldamises, lillekimbu tegemises, kartulite koorimises ja võikude tegemises. Tulin koju. Ütlesin väiksele vennale, et ta valaks mu lemmikkohvikruusi viina. Ütlesin: “Stopp!” Läks natuke rohkem. Täpsemalt – läks pool. Ütlesin siis mõistvalt: “No okei, läheb pool ja pool.” Tol hetkel sain valgustatud.
Peale mingi bullshit kaotuse oli jaanipäev okei.
Siiski loodan edaspidi mitte ennast panna olukorda, kus ma võin kaotada. Vaadake, ma lihtsalt ei uskunud, et keegi must parem nendes asjades võiks olla. Eriti rõve oli see, et pärast eelviimast ala juhtisin 3 punktiga, aga VÕIKUDE TEGEMINE oli see, milles ma feilisin. See on maailmas umbes ainuke asi, millles ma lõpuni armastusväärne olen. What?
Drunk blogging on sitaks fun.
Värk timestamp-idega
Ammusel a’al 2004. aastal murdis mu vanem õde endal jalaluu. Olime ma-ei-tea-kus, aga seal oli hotell lähedal. Ma jooksin sinna sisse, palusin kiirabi kutsuda. Turvamees vaatas mind nagu NO-WAY-BITCHHH-YOU-LYIN’! Käskisin tal vaatama tulla, et tegelt ka on üks näkk mingi lamava politseiniku juures siruli maas, rulluisud jalas. Ütles raadiosaatjasse, et vedeleb jah tütarlaps, aga “mäda vms ei ole”. Kiirabi tuli. Autos ütles Anu, et tal on janu. Saime teada, et “ega see mingi puhvet ole”. Saime tõesti igal sammul sõimata, aga kipsi sai kenasti peale :)
Nii jäin umbes nädalaks Tallinna Anu juurde tema ühikasse.
Anu andis mu kätte oma tollase fotoka, nagu nüüdki andis oma fotoka mulle kasutada.
Küllap ta suudab näha mu kirge ja õhinat.
Kui praegune kokkulepe on tähtajatu, siis tookord sain kasutusõiguse lühikesteks konkreetseteks perioodideks; näiteks üheks poeskäiguks. Siis ei osanud kahtlustadagi, et peaaegu 10 aastat hiljem käin oma ühikast samasse poodi süüa ostma, kuhu Anu enda omast.
Poodi ja tagasi kõmpides tegin palju pilte.
Mäletan, et keegi onu riidles minuga. Ta kahtlustas, et olen ajakirjanik ja sellepärast pildistan ta avariilist autot. Üritasin siis 13aastasena talle selgitada, et tegin pilti ainult seepärast, see on NII ILUS, kuidas puru aknaklaas sillerdab.
Ühe maja aias mängis väike poiss pisikese koeraga. Põnn nägi, et tegin lilledest ja rohust pilti aia taga. Ta vajus kutsale selga, kallistas teda ja ootas, et pildi teeksin. See on küll foto,
mida tahaks n.ö re-enact-ida.
Kahjuks ei mäleta, mis teid ma tol ägedal nädalal kõndisin ja mis kohti täpselt pildistasin. Mulle meeldiks neid vaadata ja mõista. Siis oskasin pigem näha ja tajuda. Aga kuradi äge ja muretu aeg oli.
Anu kõrvetas pildid plaadile, kui koju hakkasime sättima ja andis selle kohe mulle. Nimed, mis ta satsidele pani, kui neid arvutisse tõmbas, olid imekihvtid:
ellu 000, seiklemas ellu 000, ellu jälle seiklemas 000, ellu kadus 000, fotograaf ellu 000
Praegu teen postituse sel teemal lihtsalt seepärast, et timestamp-id,
mulle meenus, on sitaks ägedad.
Emme kipsist lehevorm
Nagu kõik ainult poolvajalik jäi emme käsitööringis tehtud kipsist lehevorm
igaveseks koridori peegli ette riiulile seisma. Täna näppisin seda ja otsustasin ära värvida.
Panin ema kirjutuslauale teda ootama, et õhtul kindlasti näeks. Ema oli väga rõõmus, kui nägi. Ütles, et veel ilusam, kui ette kujutas ja keegi teine teinud oli. Kiitis mind. Mul läks tuju sellest täitsa ära. Kasutu ja üle keskmise depressiivne on olla. Loomisisu pole ka rahuldunud. Peaks hammastega mehi vist joonistama hakkama. Nad tulevad kõige diibimad, kui sitt tuju on (Y) So right now I’d make some really awesome ones.
The Adventurous Pursuit of Happiness 