where thrills are cheap and love's divine

Archive for jaanuar, 2015

Üks aegunud luuletus

Mu voodis puhka jalgu ja pead
Teki all saad sooja ja hingele head
Mu ema teeb maitsvat süüa,
abi vajad – isa appi hüüa!

Räägi hellal häälel ja neid täna
Ole mõistlik ja ole kena

Hea hing saab siin kosutust
Kalgil ja kurjal pole loota lohutust
Kaob mu voodist! Kaob mu toast!
Õel hing on ilma jäänud loast

Kirjutasin selle luuletuse novembris või detsembri alguses. Praegu tabletist suvalisi märkmeid kustutades otsustasin selle siin säilitada.
Mõte tuli asjaolust, et mu tädi mu voodis alati magab ja mu toa ära sittab. See luuletus pidigi mõista andma, et mu õekesed jms on räigelt teretulnud mu tuppa ja voodisse – puhaku ja tundku end hästi, aga kui keegi tädisugune ülbab ja huiab mu kodus, lugegu seda mu seina pealt ja tundku end üleliigsena. Või äkki ei karju ja vingu seal nii palju.
Seinale seda siiski kirjutanud ei ole, sest märkasin suurt faktiviga. Ei oska sellega midagi ette võtta ka. Nagu ei söenda seda ära parandada. Ei suuda isegi välja tuua. Pühaduseteotus.


30eurone Rademari kinkekaart

Sain kelleltki jõuludeks Rademari kinkekaardi väärtusega 30 eurot. Aitäh!

Täna hommikul oli ainult jooga ja ülejäänud päev vaba – magasin rahus kella kolmeni, misjärel seadsin sammud Sikupilli poole. Leidsin Rademari üles ja tegin poes tiire head 20-30 minutit.

Esimesena valisin käte- ja jalaraskused. Proovisin alguses 0,6kiloseid, aga lõpuks võtsin kaks korda raskemad.

jalaraskustega

Ma olen ikka see piff, kes hindab harjutusi tehes raskust/pingutust ja mitte meeletuid kordusi.

Teiseks valisin hüppenööri.

hüppenöör käes

Saan Rocky kombel keksida ja räigelt bad ass lõpuks olla :)

Viimaste eurode eest valin punase hambakaitse maeiteaisegimillejaoks ja 2 ampulli magneesiumi katsetamiseks.

hambakaitse ja magneesiumiampullid


Kui küünelakk kuivab

On öö. Pea valutab. Tahan magada. Aga küünelakk kuivab veel.

Pissile tahaks ka tegelt.

Algas kevadsemester. Veel nädala saan tunniplaani koostada. Hetkel kavatsen võtta jooga II, uuesti sissejuhatuse kultuuriteooriasse; võtan teadvuse antropoloogia, olemusloo ja reportaaži. Uuesti võtan veel uudisloo. See läks nihu eelmisel aastal. Praeguse seisuga viimane asi, mille võtan on proseminar!

Siinkohal võib ette kujutada ilutulestikku vms suurejoonelist tähistamist. Proseminar tähendab seda, et ma formuleerin lõputöö teema ja saan juhendaja. Ülimalt hea tunne. Nagu ma ei olekski mingi õpiraskustega lohh. Pärast seda erialases

Vabanda, hea lugeja, käisin just enda pööraste korterikaaslastega maja taga uut autot kaemas. Imeline elukas. Mugav, ilus, kuuldavasti kiire. Me jõime mõned lonksud viina, ei hakanud autot tänavale ajama, ei oska ise öelda. Aga ma usun küll, et on.

Jätkan siis kooliteemaga.

See erialane moodul, mis sisaldab sotsiaal- ja kultuurantropoloogia teooriat, meetodeid jms, kus on ka seesamune proseminar, sisaldab pärast veel ainult uurimistööd ja lektüüre, välitööd ja bakalaurueseseminari. Olen sitaks elevil.

Vajasin seda jälle mainida. Hea on olla. Võib olla on asi väsimuses, võib olla mu ägedates korterikaaslastes. Võib olla soolakurkides (loe: viinas).

Nüüd olen küll nõus magama minema. Küünelakk on niikuinii kuivand või laiali.

Vabalt.


Alternatiivsemad katsed seljavalu leevendamiseks

Pooled inimesed, kes seda loevad/läbi sirvivad arvavad, et ma kujutan valu ja häda ette ja peaksin juba ammu aega veetma inimestega, kes endid nõidadeks ja šamaanideks on joonud. Teine pool lugejaist teab täpselt, millised katsumused mu teel tänu seljaprobleemidele on (olnud), ja pooldab mind igasugusel leevenduse otsingul.

Seega jätkan endale kõige vabamas ja mugavamas vormis.

2009 oli esimene seljaopp. See ei toiminud kuigi hästi. Käisin füsioteraapias Rakveres ja hiljem Keilas taastusravis. 2010 oli teine opp, mis toimis imeliselt. Arvasin, et kõik mu mured on pühitud ja elu saab olema ilus.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ent tasapisi hakkas ilmnema, et kord puru ja sopistunud lülisamba vaheketastega on probleemid püsivad. Seda asjaolu ei tahtnud pikalt lõpuni tunnistada. Probleemide eemal hoidmiseks korjasin aktiivselt üles jooksmise ja jooga. Uskusin jälle, et olen räigelt võimul ja kontrollin kogu lugu.

2014 novembri lõpus oli umbes 12tunnine episood täpselt nii kohutav ja talumatu nagu operatsioonide kandis. Valu kiirgas metsikult jalga, iga asend oli pisarateni valus, jalg läks tuimaks. Käisin kiirabis. Juba teel sinna asi leevenes nagu iseenesest. Sain valuvaigisteid ja mitu retsepti teistele ravimitele.

Nüüd – umbes kuukene hiljem – on seljas pidev kangus ja valu. Teen joogat nagu fanaatik. Õnneks see pakub hetketi leevendust. Ent istudes väsib selg imekiiresti ja jääb valutama.

Miks ma seda kõike räägin?
Täna öösel tuli korterikaaslane tatoveeringut saamast. Imeline puulahmakas sai selja peale tehtud. Istus mu põrandal ja tahtis säravate silmadega juttu puhuda. Jõudsime kuidagi selleni, et ta helistab homme oma šamaanile, et see minu seljaga midagi teeks. Luges ette hulgaliselt edulugusid ja õnnestumisi ka. Olen ääremiselt elevil ja positiivselt meelestatud.