where thrills are cheap and love's divine

Archive for juuli, 2019

Nii vana, aga nii loll

Andke mulle, palun, andeks. Kuidagi olen ikka veel nii loll.

Tean kõike seda juttu, et endale lennukis kõigepealt mask ette ja uppujast võib olla pigem kasulik eemale hoida. Tean-tean. Võin nii ma arvan. Teoorias tean?

Niisiis, anda, palun, andeks, et nüüd südame kõvaks teen ja iseenda huvides käitun. Ütlen paar korda “ei” ja teen suu lahti nii, et välja tulev jutt on ebamugav. Küsin küsimusi nagu

  • Aga miks?
  • Mis Sind takistab?
  • Mis Sul siis viga on?

Mina ei jaksa enam teiste eest ka olla ja teha. Ainukesena õigustatult vajab mu põnn mult seda energiat ja kindlasti mitte täiskasvanud mehed, kes peaksid ammu iseendaga hakkama saama.


Dave Ramsey V baby step

LHV pensionisambakaubitsejaid on ka igal pool. Minu lemmikGrossipoes oli alles hiljuti üks. Näitas miskit tabelit parimas võimalikus ajavahemikus, mille järgi lasin reipalt enda II samba LHVsse kanda. Ütleb, et Swedist kindlasti helistavad mingi toreda jutuga, aga seda mitte kuulata. Ütlen, et ma olen Swedis üldse ainult nostalgiast, sest mul on seal konto ajast, kui olin 6 või 7.

Isa tegi, sain jäätise ja jalgratta jms piltidega pangakaardi ja savist hoiupõrsa.

Paar päeva pärast seda tuleb kõne mu pangast. Ma küsin kohe, miks mu III sammast III samba asjade all pole (LHV kutt ütles, et mul pole III sammast, tal arvutis näitaks seda kohe). Mu pangast proua selgitab, milles mu konkreetne leping seisneb ja kuidas see sisuliselt kindlustushoius vms on. (Kuuldavasti mu investeerimisalased teadmised ongi nii ebapiisavad, deal with it. Test ütles.)

See teema ammendatud, ütlen, et võime rääkida teemal, mille pärast mulle helistas. Viisakalt uurib, miks tahan liigutada oma II pensionisammast. Vastuse saanud, uurime koos lehekülge, mis paneb mu tühistama lepingu liigutamise.

Küsib, kas mul on veel küsimusi. Olime kenasti jutule saanud juba ka. Aega oli, poiss põõnas.

Poiss! Muidugi! Dave Ramsey V baby step ongi ju oodanud muudkui. Küsin lapsele kogumise kohta. Räägime-arutame pikalt. Koolifond üles seatud, täname teineteist soojalt. Siis ütleb see meeldiv naishääl teises toru otsas: “Ma ei saa jätta seda jagamata Teiega: kui ma aastaid tagasi Kadrinas pangas töötasin, nägin Teid emaga seal. Ulatasite vaevalt üle leti ääre vaatama. Mul on nii hea meel, et mina sattusin Teiega rääkima.”

Jah, Kadrinas oli kuskil 20 aastat tagasi pangakontorike, kus praegu on apteek. Sealt saingi oma pildikestega pangakaarti ja põrsa. Kurgus natuke pitsitab.

Tänan teda veel. Südamest ja siiralt. Jätkab professionaalsel toonil. Küsib, kas mul on veel mingeid küsimusi ja kas saab kuidagi veel abiks olla. Küsin üle, kuidas-kuhu edaspidi pöörduda enda pangas, et me LHV kaudu suhtlema ei peaks sattuma. Sest ma olen ju juba õiges kohas.

Tunnen seda üha enam ja veel kõigis oma elu valdkondades.