Poeg, 6 nädalat vana

Toad on mõõdukalt sassis, on piisavalt soe. Pisim tuba korteripeidus on aga soojem veel. Seal magab praegu mu poeg, 6 nädalat vana.

Täna on küllaltki tähtis päev. Öeldakse, et trenni tegemise ja muu lõbusama füüsilise aktiivsusega tuleb oodata 6 nädalat pärast sünnitust. Homsest saangi suuremate parakateta näiteks kükke teha. Olen tegelt niigi hakanud tundma, et kõhulihased hoiavad jälle ja hirm puude tuppa toomise ees on ise ära lahtunud. Ent nö õige tähiseni jõudnud, on ikka julgem.

Beebi mõjub mulle päris hästi. Muidu jäi kogu rasedusega juurde tulnud kaal haiglasse (3kg võtsime tegelt turvahällis koju kaasa) ja viimase 6 nädalaga on haihtunud veel 10 kilo. Natuke on nende kalade (lõhe?), kes ujuvad kuskilt jõest üles kudema ja ise juba vaikselt lagunevad selle tripi ajal, tunne. Mõnus. Tõesti on. Millegipärast on selliselt just elusam ja ilusam olla kui muidu.

Muretseda siiski mitte: ma söön lihtsalt haiglastiilis toitu täpselt kolm korda päevas ja muu aja kallutan vett sisse, annan järglasele tissi ja käin temaga õues jalutamas.

27/01/2019 | Categories: olme | Tags: 6, beebi, elus, ilus, järglane, kaal, kalendermärkmik, lohe, trenn | Lisa kommentaar