Kodusest ülesandest (tegelt lõualotist)
Mul on väga palju erinevaid koduseid ülesandeid antud viimasel ajal. Praegu on juttu sellest, mille andis poja Tallinna-logopeed.
Tema tahab alustada kaudse teraapiaga, mis hetkel tähendab, et tahab näha, mis kõnekeskkonnas poiss on.
Saime siis koduse ülesande: kumbki vanem peab lapsega veetma 3-5 korral nädalas üks-ühele aega vähemalt 15 minutit (tegutseme millegi sellisega, et peame vestlema). Ja järgmisel kohtumisel logopeediga peame esitama kumbki ühe video sellisest koostoimetamisest.
Tegin siis täna pojaga pannkooke ja pärast vahtisin jälestusega, kas ja kui palju lõualotti mul mingis asendis on.
Pöördusin psühholoogi poole
Me ei jõudnudki esimese pooleteise tunniga minu rasvumuse teemani. Proovisime küll kaardistada üldiselt, aga kõige tulisemad asjad olid vankumatult esiplaanil. Loodan homme selle siiski üles korjata. Jäigi jutt, et seedin kõike arutletut ja annan teada, millega täpselt edasi liikuda tahan.
Olen lootusrikas. Väga rahulik ja mõtlik inimene tundus.
The Adventurous Pursuit of Happiness 