Ring of Fire
Love is a burnin’ thing,
And it makes a fiery ring
Bound by wild desire
I fell into a ring of fire.
I fell into a burnin’ ring of fire
I went down, down, down
And the flames went higher,
And it burns, burn, burns,
The ring of fire, the ring of fire.
I fell into a burnin’ ring of fire
I went down, down, down
And the flames went higher,
And it burns, burn, burns,
The ring of fire, the ring of fire.
The ring of fire
Best Christmas and birthday ever!
Viimane nädal läks kokkuvõttes normaalselt käest. Hindsight – sest siis tundus väga okei. …ja lõbus :D
Esmaspäeval ajasin ennast ühikas üles. Pessu ja normaalseks. Pärastlõunal rongile. Jõgeval ütleb juht, et viivitus on 20 minutit. Rongil tekib üle tunnine viivitus. Kõik planeerimine segi löödud. Kui lõpuks kodus olen, läheb heaks. Suunavad mu kohe suurde tuppa, et jõulupakki lunastaksin. Selleks aastaks leiti, et peab olema 3salmine luuletus. Improviseerin. Siiras-naljakas tuli. Läks peale, naerdi. Rebisin kingikotist välja Inimese füsioloogia ja anatoomia. Täpselt see, mida tahtsin. Sees pühenduseks kirjas “Iga võit enda üle muudab järgnevad lahingud endaga lihtsamaks.” Pisarad tulid silma. Ta teab! Elekter on ära ja venna kutsub mind: “Ellu! Tule minuga tulega mängima!”
Vanaema külvab paanikat. Nii möödub ka terve teisipäev.
Minu sünnipäev. Saan koogi,
raha, anatoomiamudeli,
šoksi jms.
Elektrit pole jätkuvalt. Üldine lebo ja söögiorgia terve õhtu. Helistab Elerin. All hell breaks loose.
Jõuan kuueks vähemalt koju. 12st Rakverre. Ostan ülemääraselt seksikad kingad, sporditeipi, täppkleepse jms. Ilmutasin septembri filmirulli.
Live it up, mu kallid!
Võru ja Misso imelised jõulud!
Misso on ilus koht. Suvel lähen Pulli järvele kupsu panema.
Võru on kihvt. Meil oli täiesti haige söögiorgia :D Lume- ja padjasõda ja filme sai. Magada ja juua. Tõsiselt kihvt.
Tulin Tartu. Hommikul asun kodu poole teele :) Can’t wait!
hr54tfgrttttttttttt(sophie kõndis üle klaviatuuri )
tahtsin sulle häid jõule kirjutada eks ta tahtis ka
häid jõule terve pere poolt
Jõulutervitused
Teen see jõul 2 kaarti. Pigem kirja. Ümbrikutes ju.
Esimene ja igajõulne on mehele, kes päästis mu elu. Surmani tänulik talle. Tahan, et ta teaks ega unustaks seda. Homme tuleb ainult aadress ja mark kuskilt hankida.
Teine kiri läheb koju. Minu eest. Lubab, et küll ma ka kunagi jõuan :)
Got it on like twice before
Nägu valutab. Yea, I think you know where that comes from.
Get it on like twice before?
Teil ka nii, et mõne konkreetse inimese nimegi kuulmine… nägemine… saadab mõnusa väriseva judina üle selja, kisub kavala naeratuse näole ja paneb keele huultest üle limpsama?
Puhkuseplaanid
Enne täielikku vabadust tuleb sooritada arengupsühholoogia arvestus ja esitada taastusravi alustes referaat ja presekas teemal motor relearning program. Kuskil nende kahe vahel tutvun uue kooli printimisvõimalustega: vaheajal tahan palju tööd tehtud saada ja paberi pealt kõige mõnusam õppida. Saab väänata ja sodida, lõigata ja kleepida. Raamatukogu pean ka üle vaatama. Mul on alati suured viiviseprobleemid :D
Kui kool läbi, pakin asjad, mida koju saata tahan. Ehk vend võtab kaasa :) Õhtul Püssi kursuse jõulupeole. Edasi Retrole Illukasse. 22. on avatud ettepanekutele kuni 11-ni õhtul :) Siis on kallis Teises Maailmas jõulupidu. 23. panen posti ühe kirja ja saan normaliseeruda kolmeni. Siis reis Võrru. Suurejooneline jõulurõõm ~3 vaatuses. Usun, et umbes 26.-l jõuan koju. Mängin Sofiga, õpin lihaseid, anatoomiat-füsioloogiat, vene keelt, pean sünnipäeva, loen filosoofiaks, mõtlen uueks aastaks plaani välja, pakin asju. 31.-l sõidan Tartu. Suur aastavahetusemöll ja minu sünnipäevakese tähistamine. Kojuminek. Tartutulek. Kooliskäik.
Active vacation selline :) Helistasin emmele, et küsida, mida arvab sellest, et ma jõuluks koju ei sõida. Oli nii armastusväärne ja julgustas mind minema. Mainis ära, et õed-vennad mind selle eest ei armasta nüüd ülemäära. Pantsi ja vennat tahaks hullult näha, aga Pants ütles niikuinii, et ma peaksin Võrru minema, kui mul praegu on selline võimalus ja soov. Seega pahasti ei tunne :)
Palusin emmel issi kingi lauasahtlist võtta ja kuuse alla õigel hetkel panna. Sain eelmise aasta loosis samuti isa. Siis kinkisin talle 2 jahimärki ja kirjutasin juurde ilusa kaardi. Talle meeldivad märgid ja jahimees on ta ju ka, aga ma usun, et ta on arvab juba, et muud peale märkide ma kinkida ei oskagi. Nüüd teen palju praktilisema kingi. Ostsin Universaal Universumist punase elevantidega karbi.
Nad emmega armastavad elevante. Karp on ruudukujuline, 15×15; umbes 3-4 cm sügav. Sinna saaks pärast kihvasid või kruvisid vms sisse panna. Ma ei tea. Praegu läksid sinna kena must väike kalendermärkmik
2012. aastaks. Sellisena viisin ta koju ootama, et viin šokolaadikomme vms juurde. Nüüd läheb lihtsalt nii kuuse alla.
Sisefüsioloogia
Ametlik osa läbi, ujub õppejõud teemaga arutluseni, et menopaus liigub vanuseliselt ettepoole, aga soov lapsi saada järjest kaugemale. Vihjas järjepidevalt, et võiksime asja kallale asuda. Ilusat ja tegusat jõuluaega!
Pähklipureja ballett
Ammu on saanud unistada teatrisse minemisest. Siin Tartus. BZ-ga. Aga alles loetud päevad tagasi tuli viimane ja andis mulle “varase sünnipäevakingina” pileti Pähklipurejat vaatama.
Täna on see päev. Koledalt haige ja väsinud, hakkasin kohe ärkamisest ennast valmis panema. Kuuldavasti “teatrisse rõvedaid ei lasta”. Päeva peale liitus muga BZ. Kõva sirgendamine, kammimine, punumine ja meik käib.
Teatris on kõik kohad pisikesi inimesi täis. Piilun ühe piletit, et näha, ega me Mary Poppinsi ajaks ei tulnud. Jep. Pähklipureja. Kuna me ei muretsenud pileteid 2 kuud tagasi, vaid nüüd, siis istusime rõõmsalt rõdu lisakohtadel. Need hallid pehmed keerutatavad. Algab. Ballett on imeline. See on nagu normaalne etendus, aga nad on vait ja teevad kõike tantsides. On midagi ilusamat? Pluss, nad on superheas füüsilises vormis ja seda on selgelt näha. FT nauding nende liigutusi ja kehi jälgides. Loost ei saa midagi aru, aga tantsivad jumalikult. Ja muusika on imeline. Tõeliselt muljetavaldav.
Loodan, et juhtun veel balletti vaatama. Luikede järve näiteks.
Tõbine
Naudin koolis käimist nagu selle alguses. Viibin hetkes. Võlgu pole, elu on elatav.
Haige olen ainult.
Reedel ärkasin jälle vara. Hommikuti on kurk valus olnud juba mõni päev, aga nüüd tugevamini. Ja ei lähe päeva peale ära. Nohu. Köha. Tõeline katkubeebi valmis. Palavik vist ka, sest kõlbab ainult voodis ümiseda ja varbaid kokku hõõruda. Kooli end ei vea. Liiga laip. Saatsin ilusasti teate sellest.
Õhtul jõuab üks sõber Tartu, jalutan sipsu maad vastu. Kallistab. Ütleb: “Käisin täna ultrahelis. Nad ütlesid, et mul ei ole vähk!” Ravikuuri peab ikka lõpuni tegema.
Vaja tähistada. Süüa. Filme vaadata.
Täna
olen ikka nohune ja enesetunne alla keskmise, kurguvalu oleks nagu üle minemas. Unistan ema hoolitsusest. Veel viimane koolipingutus enne jõule.
Muide, Hea Lugeja, kuhu ma lähen jõuludeks? Koju või Võrru? See on võib olla kummaline, aga ma ei tea, kuhu ma rohkem tahan.
Viimane luude kordusarvestus
Keel sinine, kõik lihased pinges lähen A003 auditooriumi ette ootama. Murran käsi ja pea tundub täiesti tühjaks jooksnud olevat. Radioloogiatudengid ootavad loengusse saada samasse ruumi. Õppejõududel on infotund. Ootame. Kogun uurivaid pilke. Ma ei näe vist just hea välja. Kui BZ hommikul tagasi jõudis, vahtis mind murelikult ja küsis, kas üldse magasin.
Kolga tuleb. Ei vaata mulle otsagi. Ega ma enam sitemini end tunda ei saa, seega vahet ei ole. Oleme just uude majja kolinud ja kõik luud on veel kastides. Kui muidu näeb arvestus välja selline, et võtad loosi, võtad kuhjast õiged luud, valmistad ette ja räägid suuliselt enda märkmete abiga, siis praegu käis asi nii, et ta suras käe ühte kasti, tõmbas välja esimesed ette juhtuvad. Pistis need mulle pihku, leidis kuskilt mingi paberi, andis väikse hetke kirjutada, pidin rääkima hakkama. Ei saanud pooligi asju veel kirja. Inimesi voolas juba klassi sisse. Aga see ei seganud… sest, mu kallid, ma teadsin kõike.
10min
Närvid täiesti läbi.
5h
Viie tunni eest läksin magama, sest ma ei saanud enam midagi aru. Nüüd – värskena – tuubin ja kordan järgmised viis tundi, mis on arvestuseni jäänud. Sounds like a plan :)
12h
Teen pisikese pausi. Aktiivse puhkuse mõneks hetkeks. Pants rääkis kunagi, et kui kaua järjest õppida, siis kvaliteet langeb korralikult, aga juba 15-minutilisest pausist/muust tegevusest taastub õppimisvõime märgatavalt. Loe: ma ei looderda ega anna oma sõltuvusele järgi niisama. Vahelduse jaoks.
Täna oli mul esimene loeng
uues TTK majas. Igal pool klopsiti ja putitati veel, aga ta on kohe-kohe täiesti valmis. Auditooriumid on uhked ja pingid ülimugavad. The place to be! Ühe pausi ajal leian oma postkastist kirja:
Tere E!
Palun astu minu juurest võimalikult ruttu läbi. Soovin arutada Sinuga anatoomia teemat.
Ilusat päeva,
a-l
Scared shitless. Värisen ja värki. Siban otsejoones üles ta kabinetti. Laseb mul selgitada, mis juhtus. Miks juhtus. Suvalt sajab sisse luude-liigeste õppejõud. Võtavad mu kallal natuke aega. Olen vapper ja kindlameelne. Õppekava juht ütleb lõpuks, et nii palju on meid juba välja kukkunud, et lasevad mul töö uuesti teha. Tänan neid ja jätkan koolipäevaga.
Leian, et parim oleks minna raamatukokku õppima. Alguses oli seal mõnus, aga mu närvilisuse tase pani kuulma kõiki krabinaid ja krõbistamisi. Kas karjun võõraste peale või tulen koju. Panin asjad kokku ja hakkasin astuma. Terve tee sai ennast vihata ja süüdistada ma-ei-tea-milles. Hästi läheb ju… Käin poes ja ostan natuke ebaratsionaalseid asju.
Mõne pärast natuke häbigi. Veel enne ühikat jõuan motiveeriva ja eneseusku täis monoloogini. Formaadilt oli dialoog, aga kuna olin üksi, siis ei teagi… Siin helistasin emmele. Toetab. Armastan teda nii väga.
Sean taimeri ja hakkan süsteemselt õppima.
Kolju luud on igavesed tõprad – nendega saan vist pool ööd maadelda.
The Adventurous Pursuit of Happiness 