Pekist ja perfektsionismist
Kõige hullem on see, kui keerad kõik pekki ja ei julge seda kirja panna. Tahad perfektset skoori, pidevat langust, ilusat diagrammi. Siis paned silmad kinni, ignoreerid oma idiootset inimlikkust ja…
LASED KOGU SAAVUTATUD EDU KÄEST!!!
Olen esimese faasi lõpuks peaaegu jälle selles kohas. Saavutasin oma eesmärgi ja liikusin taaskord kategooriast “rasvunud” kategooriasse “ülekaaluline”. Noh, nii üheks päevaks. Olles end nädalaid väga edukalt näljutanud, muutus enda isude ohjamine juba väga raskeks ja mul oli kerge hakata uskuma, et okok, nüüd tähistamiseks võib natuke pahandust teha küll. Ja võtsin nädala lõpuga paar kilo tagasi.
Not great, not terrible.
Aga (erinevalt novembris alanud ja detsembri lõpuni kestnud igno-horrorist, mis on näha ülaltoodud diagrammis) käisin nüüd neil päevil ilusti hommikul ja õhtul kaalul (nagu mu plaan ka ette näeb) ja kogu väike feilimine sai täpselt dokumenteeritud.
Paarist päevast ei saanud paari nädalat ega paari kuud ja kogu viimaste nädalate edu ei pudenenud minema.
Muidugi olen pettunud ja pahane, aga proovin nüüd juhtunust lihtsalt õppida ja plaani edendada. Ju ma siis arvestasin oma planeeringus valesti…
Liiga suur defitsiit? Arvan, et defitsiit on mõistlik, sest tunnen end pärast oma kausitäie ära söömist väga hästi ja ma tahangi kiiresti jõuda normaalkaalu, et oma tervisele ülekaaluga rohkem liiga ei teeks. Seega kaloraaži suurendada (ja teekonda pikendada) tegelt ei tahaks.
Liiga kitsas valik toite-maitseid? Kindlasti. Olen viimased nädalad hommikuks söönud ainult putrusid (nv koos lastega pannkooke) ja mul on kopp nii põhjalikult ees. Lõunaks on alati erinev supp, mis on väga nauditav olnud ja seda ma ei muudaks. Kindlasti aga pean hommikusöögi osas midagi välja mõtlema. Õhtusöök mul nii spetsiifiliselt planeeritud polegi (söön seda, mis mind ootab, ainult kogus on määratud).
Polnud piisavalt konkreetne? Jepp-jepp. Pean ka õhtusöögi konkreetsemalt planeerima. Nt, et kui midagi pole mind ootamas, siis ei söö küpsiseid-komme-võikusid, kuni vaaritatud saan. Ostan valmis hunniku kruusisuppe või kiirnuudleid ja piirdun sellistel õhtutel nendega, et mulle ei jääks kauplemisruumi end õgima veenda?
Protseduurid planeerida: kuidas tähistan ja kuidas isud plaanisiseselt lahendan? Faasi eesmärgi saavutamise õhtul oleks sobilik teha ebatavalisem sööming tavalise õhtusöögi asemel ja hommikusest toidukorrast alates tuleb jälle plaani järgida. KUI üldse peaks selline soov olema. Ja kui midagi niisama isutab, siis oleks mõistlik teha menüüs muudatus ja võtta nt ühe kausi hommikupudru asemel üks lõhevõiku, kui viimane mind sireeni kombel kutsuma peaks. Pigem kõik paheline kavasse lükata planeeritud asja asemele (et ei läheks lihtsalt lisaks sellele).
Koos ehk Samsung Health
Jaanuari sammu-challenge Samsung Healthis on iglu-teemaline kaart, kus eesmärgiks teha 200000 sammu.
Võtame abikaasaga koos sellest osa, käib tihe rebimine; 200000 sammu mõlemal ammu käes.
Aitab fookust hoida: teineteist jälgides ei unune ega jää soiku aktiivsuseesmärgid, ei unune kella/sammulugejat kanda, uhkus või võistlusmoment ei luba luuserdada liialt.
Ma ei jõua ära kiita, kui efektiivne on temaga koos jälgida aktiivsust selle sammu-challenge’i abil ja iganädalasi kaalueesmärke seades.
Praegu on meil selline süsteem, et iga nädal peab mingi hulga alla võtma ja kes ei võta (kui teine võtab), peab nö võitja jaoks midagi tegema või oma kuludega talle midagi kuni 100 euro väärtuses soetama.
Olen hullult uhke tema edusammude üle. Samal ajal sügeleb kuklas, et äkki ta jõuab oma ideaalkaaluni nii palju varem ja minul läheb siis suures iseseisvuses asi jälle pekki.
See on alati nii olnud, kui pausi oma kaalu-challenge’ist teeme. Suvel oli, jõulude aeg oli. Pean enne meie võistlemiste lõppemist selle enesedistsipliini ikka muretsema omale kuskilt, kaua võib. Või kaua enam saabki nii, oleks täpsem öelda.
SEIK training journal ja I faas
Niisama olen mõistagi nõrk, ebaefektiivne. Kui minul on vaja sooritada mõõdukust, siis on asi hukas. Või täpsemalt – pekkis.
Nõnda toetun tulemuslikus kaalulangetuses tugevalt abikaasale ja õe kingitud märkmikule.
Seapilti muidu sellel pole. Abikaasa tellis Hiinast lastele kleepse ja see sobis minu märkmikule nagu rusikas silmaauku. Väike shaming kulub alati ära.
See märkmik on mul olnud juba ammu. Olen sinna nädala toite ja treeninguid planeerinud küll, aga alati on kuidagi ära vajunud, ära jäänud, katkenud. Pole olnud järjepidevust, pikemaid plaane-planeeringuid.
Nüüd on. Võtsin aasta lõpus umbes kilo korrektorit ja tegin uuesti täidetavaks 6 nädalat ja planeerisin need kaalulangetusfaasideks.
Ühe nädala vaadet täidan siis tegelt terve faasi, mis on I faasi läbimistempo
ja teiste prognooside põhjal 3-10 nädalat. Ja terve ühe faasi järgin sama kava, nädalaid eristan värvidega. Sitaks kirjuks läheb,
aga sellest pole hullu: mul ongi nii väga hea märgata mustreid (nt toitumisharjumustes ohukohti) ja kogu aeg peksab näkku, kuidas-kuhu kaalunumber liigub.
Stebby
Olen olnud viimane aasta aega väga hõivatud töölkäimisega kohas, mis kannab iga kvartali alguses meile Stebby kontodele 100 eurot (ja kaotab ära eelmise 100, kui seda ära ei kasutanud), et saaksime trennides käia.
Peaaegu keegi ei jõua midagi sellist teha. Mina polnud kordagi oma Stebby-raha puutunud.
Nüüd puutusin. Detsembri lõpus panin esmakordselt kogu raha magama: võtsin kohaliku spordikeskuse 10 korra pileti ja siis alles jäänud raha eest veel 2 üksikut piletit sinna otsa. Nendega saab 90 minutiks ujulasse ja jõusaali.
Abikaasaga on juba arutatud, et millal võiksin-saaksin ning trikoogi on välja otsitud ja selga proovitud
The Adventurous Pursuit of Happiness 