Mina olen lill
“Võtke tal pea maha!” hüüab suureks tehtud lapsehääl.
Võtan seda kui märguannet filmimiseks-pildistamiseks. Õdede lapsed mängivad kõige armsamaid mänge! Jaanipäevaööst sassis-energilised. 5 tükki!
***
Küla kokkutuleku aasta on. Tähendab suuremat kräud. Kõned-esinemised-võistlused-loosid-rongkäigud-ilutulestik-läll. Ei, lällama ma ei jäänudki: lahkusin pärast elu esimese medali võitmist. Polnud küll esimene koht. Ega ka teine. Siiski pole ta mingi tähtsuseta osaluspreemia, et thanks-et-kohale-tulid-võta-ka-endapikkune-karikas. Võitlesin enda kolmanda koha eest!
Neiusid tuli rahva hulgast viievõistlusel osalema kokku 7-8-9. Seekord polnud naiste võistlus Küla Säär vaid Küla Lill (vs meeste võistlus Küla Käsi). Misiganes järjekorras toimusid kartulikoorimine, lipsusõlme sidumine, nööbi õmblemine, pärja punumine, kulinaarne ülesanne. Kartulikoorimises olin kõige kiirem! Lipsusõlmega jäin ainult enda ühele õele alla. Mu maasika-karikakra-kaseoksa-orasheina pärg söödi maasikatest žüriilaual enne hindamist tühjaks ja see nägi täiesti tagasihoidlik välja: ala eelviimane koht :)
Nööbiga olin ka eelviimane. Ma olen nii põhjalik neiu lihtsalt noh ;)
Ja kulinaarses ülesandes suutsin traditsioonilise kalasupi koostisosi piisavalt üles lugeda, et teenida ala teise koha.
***
“Too mulle neid lilli sealt!” hüüab minu võistluskaaslane oma pojale.
Neiud jooksnud kõik laiali pärjapunumisalaks, juhtusime umbes üheksa minutiga selle naise ja ta pojaga kokku. Sääsed söövad meid. Läbi metsatuka, kuhu taha olime lilli korjama sattunud, kostab muusika.
“Meil on 6 minutit jäänud!” hõikan neile.
Naine tänab, teeb muga juttu, suunab siis jälle poega lillede valimisel. Julgustab teda ka maasikaid lillede kõrvalt sööma. Mingi võistluse võit polevat jaanipäeval ikka kõige tähtsam :)
7 aastat õnnetut armastust ja muud täiesti loogilised ütlemised
Turovski etoloogialoengus kuulsin täiesti ajaloolisteaduslikku selgitust väljendile “luigelaul”. Sealtmaalt olen igasugu ütlustele proovinud loogilist seletust välja mõelda. Kes kannatab, see kaua elab – kannatamine tundub alati ajaliselt pikem kui nautimine nt. Naisi ei lööda – mees lööks vastu ja jooks suga järgmine hetk õlut, aga naine jätab meelde kuni nt 10 aasta pärast avaneb võimalus mees tappa ilma tagajärgedeta vms. Ja siis seal on peeglite lõhkumine.
Lõhud peegli, tuleb 7 aastat õnnetut armastust.
Täna pärast tööd sihin minna enda kodust umbes 400-450 meetri kaugusele, kust saan peegli. Papagoidele pannakse ka peeglid puuri, et nad ennast väga üksi ei tunneks.
Igatahes, minu kogemus on näidanud, et selle aja, mis ma olen Tallinnas elanud ja ennast pisikestest vannitoapeeglitest ja poeakendelt vahtima pidanud, olen hakanud täiesti haigelt riides käima. Miski ei sobi, kõik on mingid suvalised rõvedad riided. Eile käisin täpselt enne kümmet poes nii: jalas crocsid, pahkluude ümber jalaraskused, mustad läbikumavad liibukad, oliiviroheline maikasärk, must pehme hommikumantel ja selle peal must tagi. Ei ole okei. Kõlab isegi okeim, kui tegelt on. Kunagi elades oma vanematekodus, kus oli teel minu toast õue 2 kogupikkuses peeglit, olid kõik mu riietused perfektsed. Mu jaoks oli kummaline päev, kui kooli peal keegi jumaldama ei tulnud.
Üüühesõnaga, ammusel a’al võttis kindlasti ühel keskmisel perel ~7 aastat aega, et uus peegel sebida. Senikaua (ilma pädeva enesejärelvalveta välimuse osas) jäi siis üle teisi hirmutada-peletada. Siukseid ei armastata noh.
15 vs 25
Tõin ära uued ID-kaardi ja passi. Siin väike võrdlus sellest, kui palju ma 10 aastaga muutunud olen. 15aastane mina vs 25aastane mina:
Ma olen indiaanlaseks muutunud. Pmst.
Merenduseteemaline südamevaluluule
Las ma suudlen
Ja las ma hoian
Ilma, et kuulen –
Lähvad Su koivad
Las me oleme lihtsalt koos
Kuuse all sobib iga poos
Sööks nõgesesuppi ja ka naati
Ootasin Sind lapsest saati!
Nüüd, kui lõpuks oledki mul
Üksi ärkan hommikul.
Tšillimaimukesed
Lubasin, et lisan maimukeste pilte, et Beib ka näeks. Isegi märkan alles praegu, et enamus kaunu erkpunased juba :)
(Erialane praktika:) etnograafiline välitöö
“…Praktika aruanne on sama mis on välitöö raport – ehk siis kirjalik kokkuvõte Sinu tehtud välitööst või praktilisest uurimismeetodist. Peaksid kirjutama välitöö alguse ja lõpu aegadest, meetoditest, väljast, natuke informantidest. See tavaliselt ei ole pikk teksti – umbes 4-6 lk. Sellest võib pärast välja kasvada Sinu meetodite peatükk.”
***
Nagu tellitud, ilmus ühes mu lemmikblogis postitus, kus koorus välja, et autoril on kodus mesilased. Ma ei tea, kas see on seal enne ka teemaks tulnud, sest pole olnud mahti tervet blogi läbi lugeda, kuigi võiksin seda vabalt teha. Ta on nii lahe. Tal on Sophie-laadne kass, ta on vegan ja üleüldse ei ela mingis psühhootilises raiskamisisus. See meeldib mulle.
Postitus andis nii palju inspiratsiooni, et saatsin talle kirja. Et me peaks rääkima/kohtuma. Ta on nõus aitama, kui ma usun, et sellest kasu on. Yaaaaaasss!
Kunagi Meepäevadel (märtsis?) tutvusin ja rääkisin ühe mesinikuga, kes oli ka nõus osalema minu pisikeses uurimuses.
Isegi mesindus.ee foorum sobis “väljaks”, kus informante sebida-küsitleda.
***
See on mu plaan.
Improviseerida sisuliselt :)
(Uurimistöö ja) lektüürid
Hommik. Beib värskelt tööle läinud. Ema koju tagasi sõitnud. Paar tundi veel minu tööpäeva alguseni aega. Soojaveekott kaisus, vaatan voodis tahvelarvutist videosid. Varg Vikernes õpetab ämbri kusema ja seda aeda lehehunnikusse valama, et sinna puu või põõsas pärast kasvama panna.
Where the fuck did my life go wrong, et see on asi, mida ma TAHAN, aga EI saa?
***
Õhtupoolik. Olen tööl. Praen omas rasvas. Nii mitmes mõttes: ma olen paks ja mul on palav, aga ka selles ülekantud tähenduses, et ma olen idioot, kes endale ise paska toodab ja selle pärast kannatab. Nt:
“Uurimistöö ja lektüürid on 4 EAPd ehk 4 x 26 h tööd ehk 104 tundi ehk 40 töötundi on ühes nädalas, teises ka 40 ja siis jääb veel kolm 8-tunnist tööpäeva. Ehk siis kui Sa 2,5 töönädalat loeksid iga päev 8 h. Siuke ulk. Mina ootaks vist ca pool lk teksti nt iga artikli/peatüki kohta. Aga sõltub sellest, kuidas Sul see lugemispäevik on tehtud, et ümber ei peaks formaalselt tegema hakkama.Võiks olla öeldud, mis on asja põhipoint ja mis seal Sulle kasulikku oli. Kunagi päris alguses me rääkisime, et siuke asi võiks isegi olla, sest aasta tagasi läbiloetud asjad on kerged ununema. Aga ma arvan, et ma olen valmis ka aktsepteerima täiesti nt baka töö sidusat viidetega teooria või kirjandusülevaate peatükki. No kui loed 2 artiklit päevas, siis peaks olema 26 viite ringis, 13 lk ühese reavahega tihedat teksti. Ma ei ole veel ju ühtegi juppi näind. Aga need kõik numbrid on umbkaudsed, eksole, lihtsalt formaalse suurusjärgi mõttes.”
I: Mesilaskannatus
Sisustan Bastardi esimese laevaaja selle õppeaasta lõpetamisega. Ained-hinded korda + info, kuidas järgmine aasta välja näeks (kui kõik peale superkorrektse lõputöö ja viisaka kaitsmise tehtud on). Täna möllan lektüüridega. Homme lähen kaitsmisi vaatama. Laupäev-pühapäev proovin võib olla kuskile mesiniku jutule end saada. 6.-7. ilmselt ka lektüüride kokkuvõtted, sest pean tööl passima. 8.-10. oleks üliäge kuskil nö osalusvaatlust teha. Ja 10. peavadki mõlemad (lektüürid ja praktika) saadetud olema. Kui ta nüüd ainult nädala on, siis selleks ajaks tuleb tagasi, aga kui 2 nädalat järjest on, siis kirjutan lihtsalt bakatööd, kuni Beib tagasi on.
***
Eile õhtul tunnike-kaks enne sulgemist astus Beib mul töö juures uksest sisse ja tellis pitsat. Juustuäärega Lipari. Teda ei saanud nimelt laeva jätta, sest kajutit polnud anda.
Saime kaissu pugeda. Imelik oli temaga koos umbes keskööl tudile heita: muidu on meie graafikud ja unetsüklid värdjad ja igatpidi paigast. Nüüd läksime mõlemad normaalsel ajal tudile. Pea mul ka hirmsasti valutas – väga lohutav oli ta kallistuse sees magama jääda.
Bakaseminaritöö
Täna õhtul kell 10 on aeg ära saata bakaseminaritöö. Fantastiline on see, et meil ei ole tegelikult antud mingit ettenähtud pikkust või struktuurinõudeid. Pigem on öeldud kõikvõimalike katsetuste kohta, et eks nii võib ka vms. Loogiliselt võttes peaks bakaseminari lõpuks olema bakatöö esitada, aga ka selle nõuete ja struktuuri kohta olen suht kuulujutte pidanud koguma. Mingi paarileheküljeline vormistuseteemaline dokument isegi on kooli koduleheküljel. No, ma sihin igal juhul bakatöölaadse kirjatüki poole. Eks ma saan hinde järgi pärast aru ja öelda, kui hästi või halvasti see mul läks.
Meribeib
Süda natuke paha. Kerge iiveldus. Korraga rõõmus ja kurb.
Beib helistas. Elevil häälega. Et lähebki kohe laeva. Nädalaks-kaheks. Soovisin poolsõnatuna edu ja jäin õues enda jahustes riietes natuke lössi istuma. Nagu mul oleks midagi ütlemata jäänud.
The Adventurous Pursuit of Happiness 