Tšillid ajad

Teate, olen viimasel ajal ühe naljaka asja peale mõelnud. Pole eraldi uuringut korraldanud – äkki on vastus imelihtne ja ma ei suuda lihtsalt märgata. Aga mind on hakanud huvitama, kes on Kopiwaara. Ma lihtsalt ei tea.  Ma jälgin ta blogi ja Twitteri ja tema minu oma. Lugesin mingeid põnevaid asju, mis ta tweetis ja pärast seda on alati küsimus KES TA ON? kui midagi uut jälle postitatud on. Ma vahepeal mõtlesin isegi, et ta võib Harri Laiv olla. Tegelt ka. Sest tundub, et tal on mingi mõnus silmaring ja hea analüütiline meel. Aga ma ei suuda aru saada, kas ta on mees või naine või noor või vana. Või kus ja miks ta on. Nendele mõtetele võib julgesti kommentaariumis kaasa rääkida. Et ma väga enam põlema ei peaks :)

Selles kõik-mis-kopiwaara-tviidib-võib-anda-vihjeid-meelestatuses sattusin ühe 14aastase tütarlapse blogi peale. Jaa-jaa, ma tean, mida nüüd mõelda võib.  Nt, fuck off, Ellu, me ei vaja mingit linki mõne blondeeritud teismelise blogisse. Mina arvan, et ei. Vajate küll. Loomulikult tuleb ka minul kerge oksemaitse suhu, kui mingi blogistunud egoaltari otsa satun, aga see blogi polnud selline. See oli mõnus ja elurõõmus ja aktiivne. Lõpuni nauditav oli seda lapata. Positiivse laengu andis. Sellest inspireeritult mõtlesin enda kallitega ka natuke oma elu jagada. Normaalne sissejuhatus, eks? :D Olen siit eemal püsinud. Sest elu on elamist tahtnud. Ja teate, viimane kuu aega on olnud üks ilusamaid mu elus. Olen nii tänulik ja õnnelik, et ise ka ei usu. Ma, vaadake, olen armunud. Varem pole olnud usku sellesse, et su ellu lihtsalt tuleb inimene, kes teeb kõik ilusaks ja heaks. Sest ma polnud seda ise varem näinud. Aga just nii praegu on. Mu ellusuhtumine oli enne selline, et nojah-kui-täna-peaksin-ära-surema. Kui tundsin, et olen haigeks jäämas, siis mõtlesin, et nojah-ongi-millegagi-oma-aega-sisutada. Aga nüüd on vaikselt huvitama hakanud, et elus-terve oleksin. Ja oma armastuse lähedal.

Olgu nii, good talk. Pakin nüüd asjad ja vaatan, mida teha vaja enne tööle minemist. Plaan näeb ette, et lähen kümneks Ristikasse tööle, näen ära seal Kristjani, Taaveti ja Triinu, panen poe kinni, sõidan Tapale, hüppan Tallinna rongile, saan natuke oma imekalliga olla ja laupäeval sõidan

Eleriniga Saaremaale Anu juurde. Olen seal nädalakese. Käime rannas ja meisterdame suguvõsakokkutuleku jaoks nimesildid. Tšillid ajad :)

05/07/2012 | Categories: olme | Tags: armastus, õnn, blogi, Harri Laiv, kopiwaara, navy blue clutch, Nokia E5, plaan, Twitter, tšill, uudishimu | 3 kommentaari