Ainuke raske osa
Ka: Oota, kas sa ei söö enam kartuleid ka?
Mina: Ma praegu söön kartuleid ju. Nii on hea meelde jätta, et ma ei söö midagi loomset :)
Ka: Aga kartulid olid ka kunagi elus…
Beib: Aga koor on okei?
Mina: See on piimatoode.
Beib: Koor?!
Beib: Kondenspiimas ei ole piima. Vaata ise!
Emme: Ku küsib, et mis dieet see on. Ega Sa seda Internetist ei võtnud?
S: Oled Sa näinud neid juustuta pitsasid? :D
Emme: Šokolaadi ka mitte?
Ku: Aga mida Sa teed siis?
Ka: Sa ei pidanud ju kartulikrõpse sööma enam…
E: How can you live without cheese? Or ice cream? Or cottage chrese? You fell or something? #worriedasfuck
Ka: Sa ei pidanud ju jahutooteid sööma enam…
K: Sa oled siis nagu Scott Pilgrimis? Kannad ainult valget?
Müriaad esseesid
Koos paari võlaga pean semestri lõpetuseks valmis kirjutama ja ära saatma 7 esseed: animals in anthro, cosmopolitanism anthro, anthro film history, anthro of economics, anthro mind, south pacific, anthro of senses.
Enne jõule katsun kolmega ühele poole saada, aasta lõpuks kahega, uue aasta teiseks nädalavahetuseks ka.
Motivatsiooni ja huviga on suured probleemid.
Väike vend on juba 14!
Tuli mulle eile Kadrina rongijaama vastu. Ei tundnud teda äragi. See poiss venib vist meist kõigist pikemaks. Sean jutukal koduteel salaja keskööks äratuse.
8. detsember telefonis ette lõi ja alarmi esile kutsus, tormasin põleva säraküünlaga venna pimedasse tuppa. Ta ehmatas ärkvele nagu teeks igaüks, kes arvab, et ta tuba põleb. Aga ta on nii chillax, et hakkas naerma järgmisel hetkel. Mõnelt teiselt oleks vist molli saanud.
Rebis agaralt kingituse ümbert pakkepaberi, milleks Bastardiga valisime riiulist leitud Maaja keskmise lehe. See ajas ka teda naerma. Osalt vist selle pärast, et nö center foldi vastasküljel olid anektoodid :D
Sai täpselt selle raamatu, mida soovis; natuke värvilisi paugukaid, mis ka roseti rolli kandsid; 9 säraküünalt.
Nüüd siis ootan, et poiss jõuaks koolist, issi töölt, õde perega oma kodust ja kesiganes pidulised veel ilmuma peaksid. Ootan köögis pliidi ees, sest issi palus mul prae valmistada. Loomulikult olin nõus,
aga mulle tundub, et täna ei saa issil jääda märkamata, et midagi on muutunud, kui ma peolauas prae asemel ube kartuli ja praekapsa juurde võtan.
Pidu on sisuliselt läbi. Söögid söödud, jutud räägitud. See üks asi sai ka räägitud.
Saatsin köögist kõigi külalistega järjest sööke lauale. Issi vaatas veel asju üle, et mida köögist lauale viia. Pidasin ta naeratades kinni sõnadega “kuule, ma räägin siis Sulle ka ära…”
Jätkan: “Mäletad, kuidas mul septembris seljaga jälle jamad olid? Ma siis otsustasin, et teen kõik, mis minu võimuses, et uuesti seda ei juhtuks. Ma seepärast ei söö enam liha ega midagi muud loomset. Siis tead nagu arvestada, miks ma praadi ei võta ja nii.”
Suurtele silmadele lisandub naer ja issi küsib: “Bastardile oled siis kõik saadetud liha praeks teinud?”
Naeran vastu: “Jaa. Ta nüüd nii rahul ka, et ma ta eest jäätist ja juustu ära ei söö.”
Naerame veel hetke koos. Ja oligi kõik. Korra lauas küsis veel, kas ma salatit siis ka ei soovi. Ütlesin rõõmsalt: “Ei, aitäh,” millele ta noogutas, ja siis tõesti oligi kõik.
Kogu õhtu oli hästi lõbusaid tegevusi täis
ja tohutult südantsoojendav.
Palju mul veganluse kuu jooksul söögi-joogi peale raha läks
Äsja lõppes mul esimene terve kalendrikuu, kus olen ostnud ja söönud vaid taimse päritoluga toitu. The numbers are in!
Kuul enne seda oli ainult 20 päeva, kus loomset kraami enam ei puutund. Poleks päris õige statistika tulnud. Ägedam ongi, et juhuslikult see statistika täpselt veganluse kuust tuleb :)
Muidu on mu toidukulud ühe kalendrikuu jooksul jäänud 100 euro kanti, pluss-miinus 10 euri.
Nüüd novembrikuus laristasin. Väärakate isude pärast käisin poes jne. Krõpsud, halvaad ja friikartulid on kõik korvi jõudnud.
Siiski-siiski olen kulutanud tavalisest vähem :)
Praeguseks tunnen end niivõrd kindlalt, et julgen nüüd küll (rämpsu)isusid ignoreerida. Väga meeldib, kui palju uuest kuust juba säästa võiksin :D
The Adventurous Pursuit of Happiness 