La Dolce Vita
Päike paistab, linnud laulavad. 5. korruselt avaneb vaade lummavale Lasnamäele. Kopsud kõrvetavad suitsetamisest. Istun diivanil ja valmistun vaimselt järgmiseks Fellini filmiks. Oleme Taavetiga ära vaadanud juba La Strada ja La Dolce Vita. Järgnevad 8 1/2 ja Amarcord.
Alustasime La Dolce Vitaga paari päeva eest. Vaatasime esimesed poolteist tundi ära. Ütlesin, et ei tunne selles midagi ära ja ei soovi enam. Täna ülejäänut nähes armusin. See on imeline film ja by far üks parimaid ühiskonnakriitikaid, millega nõustuda olen tahtnud.
Tunnen end eesseisva essee osas hästi. Teemavalik on absoluutselt õnnestunud.
Speaking of the mess that is my eksamisess…
Praegu on tehtud kultuurisemiootika ja etoloogia eksamid. Mõlemaga kõik korras.
Etoloogia oli väga kihvt.
Mu õppejõuks oli karismaatiline ja igati andekas Aleksei Turovski.
Eksam nägi välja selline, et tema istus ruumis suure laua ääres, meid läks korraga umbes 8 tükki selle laua ümber ja Turovski hakkas ükshaaval inimestega rääkima. Pädevalt pidi oskama rääkida ühest konkreetsest loomaliigist: toitumine, sotsiaalsus ja territoriaalsus, kaitse, seksuaalne käitumine, vanemlik käitumine jms. Kuulasin ära, kuidas üks tütarlaps räägib lõvist, teine mõrtsukhaist ja üks poiss gepardist. Ei osanud kohe aimatagi, mida ta minu valitud koljatkonnast arvab.
Oli vaimustuses. Küllap oli ta lõvidest ja geparditest iga poole tunni tagant kuulnud. Rääkisin oma referaadikese põhjal:
Liik: conraua goliath
Conraua goliath on kõige kõige suurem konn, mis meie planeedil leidub. Kõige suuremad on kuni 33cm pikkused ninaotsast keha lõpuni. Koos väljaulatatud koibadega võivad ulatuda peaaegu meetriseks – 91 cm. Kaaluvad kuni 3 kg, mis on umbes sama palju kui tavalised kodukassid. Isased kasvavad suuremaks kui emased.
Konna keha on lai ja lame, mis läheb kaela eristamata üle kolmnurgakujuliseks peaks. Pealtpoolt on konna värvus rohekas-pruunikas või tumehall, mille tõttu on neid raske märgata tumedate kivide ja samblate vahel, kui nad parasjagu mõne kivi peal vee ääres peesitavad. Kõht ja jalgade alumised osad on kollakad-oranžikad ja jäsemete otstes on nahk teraline.
Konna varvaste vahel asuvad membraanid, mis aitavad vees kiiresti liikuda. Paksudel esijalgadel ei ole membraanid varbaotsteni. Tagajalgadel on täielikult. Teine varvas on kõige pikem.
Nad võivad elada looduses kuni 15aastaseks, aga tehistingimustes kuni 21aastaseks. Reaalsus on aga see, et harva suudetakse luua neile nii head tingimused, et nad kasvõi paar aastat elus püsiksid. Tehistingimustes ei saa nad peaaegu kunagi ka järglasi.
Väga suur oht neile ongi lemmikloomaks võtmine ja loomaaedadesse viimiseks püüdmine. Ohustavad ka elukeskkonna hävimine läbi tammide ehituse ja metsade mahalõikamise. Õnneks on nad nüüd looduskaitse all ja neid on keelatud eksportida üle 300 aastas.
Ohuks on ka kohalike poolt toiduks püüdmine. Lisaks inimestele söövad neid ka maod ja krokodillid.
Kaitse: värvus, vees kiire liikumine, hüppavad väga kaugele – 10 korda enda kehapikkust, see peaks olema üle 3 meetri.
Sotsiaalsus ja territoriaalsus: Conraua goliath on raskestitabatav ja häbelik. Tal on väga väike eluala: Kesk-Aafrikas Kamerun ja Ekvatoriaal-Guinea.
Elavad kiirevoolulistes jõgedes, millel on liivased põhjad. Tähtis on, et jõgi oleks väga hapnikurikas ja puhas. Kohad, kus neid on leitud, on kõrge temperatuuri ja õhuniiskusega. Elukoha määrab, kus leidub taime, mida kullesed toiduks vajavad.
Söömine: Kullesed on taimetoidulised ja toituvad ainult ühest veetaimest – Dicraeia warmingii – mida leidub ainult koskede ja kärestike juures, mis aitab ka selgitada, miks nad nõnda vähelevinud on. Noored konnad on suurema osa ajast vees, kus ka toitu otsivad.
Täiskasvanud on aktiivsemad öösel, kui jõgedes süüa otsivad. Söövad peaaegu kõike, mis nad kätte saavad ja neile suhu mahub. Söövad usse, putukaid – kiile, kilke, äädikakärbseid ja tirtse. Söövad ka väiksemaid konni, krabisid, kalu, hiiri, noori kilpkonni ja madusid. Isegi mesilasi ja herilasi. Ühe konna kõhust leiti isegi nahkhiir.
Seksuaalsus: Koljatkonnal puudub häälepaun, mistõttu ei toimu nende pulmad nagu enamusel teistest konnadest, kes on väga häälekad. Muidu on tavaline, et isane konn tõmbab häälepauna õhku täis ja välja puhudes kõlab nende kutse, siis koljatkonn hoiab suu natukese ainult lahti ja teevad pika viliseva heli. Selle peale liiguvad emasloomad isase juurde. Emane võib korraga muneda korraga sadu mune. Iga muna on väga väikene – 3.5 mm diameetriga. Munad jäävad taimede külge kärestike kivisemates osades. Munadest arenevad kullesed, mis kasvavad kuni 4.7 cm pikkuseks järgneva 85-95 päeva jooksul. Siis saavad neist konnad.
Siiski on vähe teada nende pulmakommete kohta. Samuti pulmade tiheduse ja seksuaalse küpsuse saavutamise kohta.
Vanemlik käitumine:
Isased ehitavad kudemiseks ja koe arenemiseks jões alakese liigutades sinna kive moodustades poolringikuju.
Rohkem vanemad enda järglaste arengusse ja elukäiku ei panusta.
***
Unistan Neerutist, aga leian, et ei ole mõtet hakata narritama enne, kui kooliga kõik ühel pool on. Maijooksul oli juba emake-ma-tulen-sinuga-tunne. Lihtsalt nii armas päev oli.
Üldiselt, ma arvan, läheb hästi.
The Adventurous Pursuit of Happiness 