Rutiin (ehk kaua võib, Lauri?)

Gmail kutsub reedest saadik end pidevalt kontrollima – ootan kirja, teadet. Ometi seda ma eest ei leidnud. Oli kiri mandri-õelt, kus ta ahvatleb kodumetsaga. Räägib, mida Lipi-Lapi ja Mnr teevad, mida ema-isa ja väike vend ning vanaema. Südame teeb eriti hardaks piltidega kiisupoegadest, meie ülbest siilist ja enda tirtsukesest. Naljakas näha, et kellelgi pisikesel beebil on sama pilk, mida mina olen enda kalli õe silmis sünnist saati näinud. Õde on ennast edukalt duubeldanud?

Sellele kirjale on lisanud mu saare-õde vähem kui tund aega tagasi. Imetleb meie õetütart ja lubab kodumetsa telkima minna… kui noh… Lauri aint välja tuleks. Kirjas toob õde välja meie range päevakava. Kommenteeriksin seda rangust sellega, et nii lihtsalt toimib ja nii on kõige parem. Kava on järgmine:

• Ärkab Mipsu, äratab ema/minu õe, et peale pandaks Muumiorulood ja keedetaks putru. Nad söövad Muumiorulugude ajal kõhu täis ja äratavad minu. Ma söön ka.
• Jalutame randa. Sulistame-päevitame. Tuleme lõunasöögiks tagasi.
• Kella üheks oleme vajunud lõunaunne.
• 4-5 vahel ärkab Mips, äratab õe, ärkan nende kilkamiste ja möllu peale.
• Mängime Mipsuga liivakastis. Sööme, tädi käib vahepeal läbi. Kaheksaks peame nende asjadega valmis olema, et Mipsu õhturituaalid saaksid alata. Käib pesus ja ma jooksmas.
• Loen unejuttu, Mips ja õde jäävad tudile. Ma blogin/vaatan telekat ja jään ka.

Õde lisab enda kirja lõppu pilte, kuidas Mipsu mängib dirigenti ja ma rohukõrtest viiulit. Pildid, kuidas meie lõunauinak käib ja üks Mipsust hommikuses rannakleidikeses.

Umbes nii meil asjad käivadki. Natuke mänguruumi on igal pool, natuke varieerime. Mõnel päeval on Mips hoopis lasteaias või on vaja arstil käia. Siis tekivad muutused.
Või – nagu täna – helistavad mulle ema ja isa, et mina uuriksin järgi, kuidas registreerida Bingo loto saatesse, sest nad said TV märgiga pileti. Pühaviha täis, tõusen magusast lõunaunest, et teha midagi, mida mu väike vend, kes hetkel nende juures ja arvuti külge kui kleebitud on, teha ei viitsinud.
Helistan emale rahulikult tagasi kõige igavama lausega. Ei kaalu kuidagi mu head und üles. See on: “Helista klienditeenindusnumbrile, mille leiad piletilt, ja ütle selle automaatvastajale enda nimi, telefoninumber ja piletinumber enne kella kaht tuleval esmaspäeval.” Johhaidii.

Natuke narr, natuke try-not-giving-a-fuck on olla, aga mind ajab sitaks kettasse, et mu lõunauinak nii lühikeseks jäi :(

27/07/2014 | Categories: olme | Tags: Bingo, ema isa, gmail, kodumets, lõunauinak, Lipi-Lapi, mannekeen, Mnr, Pants, päevakava, rutiin | Lisa kommentaar