Double date w/ Nils
“Double” selles mõttes, et “täna ja homme”. Põrand on paksult paberihunnikuid täis. Süsteemselt. No, minule loogiliselt. Õpin siseanatoomia arvestuseks. Hea uudis on see, et ma ei pea nüüd mõnda aega jälle mure käes piinlema, et tahavad välja visata. Sain inimese arengu eksamil läbi. 16. veebruarini olen üldse happy camper. Siis on lihaste 2. kordusarvestus. Viimane võimalus. Täna-homme tuubin ainult siseanatoomiat, et see esmaspäeval esimese korraga ilusti ära teha. Siis on hea ainult lihastele pühenduda.
Samba
Nokin lapse arengus. Võpatan aeg-ajalt ärkvele. Nagu vanurid. Natuke enne loengu lõppu lahkun viisakalt, et jõuda enda tantsutundi.
Täna õpime sambat. Alustame soojendusega nagu eelmine kordki. Kaloppi ja õlaringe jms. Kordame valssi, mida eelmine kord õpitud sai. Samm tuleb automaatselt. Uhkustan, et saan suvel venna pulmas nüüd tantsida.
Mulle meeldiks muidu kuskil suitsuses restoranis elava bändi saatel valssi tantsida. Ja oopiumi võõraga suitsetada. Või aastalõpuballile minna. Nüüd.
Algab samba omandamine. Meie rütm on täiesti vale. Lähme otseselt valsi rütmi. Kulgeb halvasti, noh. Kui muusika juurde pannakse, hakkab lõpuks välja tulema. Tantsupartner ajab ainult kettasse. Loeb samme. Mitte rütmi, aga samme. Nagu 4 põhisammu, 4 küljelt-küljele, keerutus, 3 küljelt küljele, sammud küljele kuni sassi läheb või teisele paarile otsa sõitmas oleme. Tants on tükeldatud ja keeruline. Korra frustreerun korralikult. Saadan teda naerdes pikalt; ta ütleb naerdes, mida valesti teen. Jageleme ausalt. Mitte üldse pahatahtlikult. Saame kenasti läbi küll. Ühel hetkel keelan tal lugeda ja sunnin lihtsalt tantsima. See on meie peamine erinevus. Tema ajab tehnikat ja rütmi ja muusikat ja samme taga, ma tahan lihtsalt liikuda selliselt, et see hea ja mõnus ja loomulik on. Tuleb sellega kaasa. Paar minti tantsime seda kõige seksikamat ja lõbusamat sambat. Muusika jääb vait ja minu õhtu highlight on möödas ja läinud.
2. tantsutund läbi, jalutame bussijaama poole. Avab ennast natuke rohkem. Räägib oma kooliajast. Mainib, et üks mu praegune kursaõde oli tema klassiõde. Ainuke sõna, millega teda iseloomustada soovis, oli “mõrd”. Ja uskuge mind, see noormees ei tundu säärane, kes käiks ringi ja inimeste kohta halvasti ütleks. Kuigi oleme ainult eriala inglise keeles antud näkiga rääkinud, sümpatiseerib ta mulle väga. Võib olla mitte väga, lihtsalt sümpatiseerib. Tundub tugev inimene. Enesekindel.
Luude 2. kordusarvestus
Minu jaoks on see ju esimene. 2 korda ei läinud kohale. Kord tundsin, et polnud piisavalt õppinud. Kord oli vaja histoloogiat tuupida.
Räägin enne tööd kursaõega. Tegime histoloogiat ka viimastena. Tore tüdruk. Arutame süsteemi. Ütlen talle, et ma lähen siit koolist alles politseiga ära. Ja siis tulen ka tagasi. Saabki natuke naerda. Öö on olnud õudne. Armastan oma loodusimest keha aina rohkem. Ta ei tahtnud midagi süüa. Talus seda sinist energiajoogisitta maailmaklassitasemel. Pea lõhkus, aga magama ei kiskunud. Paar korda ainult tuli suuri ärevushooge. Alati kui Remember the Titans’i vaatasin, mõtlesin, et miks küll Denzel oksele hakkas. Nüüd sain teada. Oksendasin sinist vett. Kuni see verest punaseks värvuma hakkas. Õõõõ, sneeeik! Jälle uus kogemus. Keha oli selle kõige juures tõeliselt kihvt. Selg ei valutanud. Premeerisin 20 minuti unega ~4 ajal ja 6st sai 8ni magada. Also, nii mõnus oli lugeda Teie kommentaare. Armastan Teid kõiki nii väga :)
8st kordan kõik viimseni kiiresti üle. Saan BZ-lt armsa motiveeriva sõnumi. Kooli. Olemegi postituse alguses tagasi. Koridor. Kordame. Räägime. Tuleb õppejõud. 108-s ootavad laua peal tagurpidi A5 lehed. Teisel pool 2 keha luud ja 1 kolju luu. Eesti keeles. Saan kodarluu, ülalõualuu ja sääreluu. Ehk radius, maxilla ja tibia. Laon ladina keeles tahetud nimed ja osad ära. Lähen suuliselt ette kandma. Sõnalõpud on mõnes kohas valed, aga lähevad arvesse. Üks jätk läheb võssi. Küsib, kuidas see eesti keeles vähemalt on. Ei tea. Ma ei tea midagi eesti keeles. Laksib veel samas stiilis küsimusi. No ma ei tea eesti keeles. Võtab ainekava lahti. Seal seisab, et luude-liigeste lõpuks pean teadma eesti ja ladina keeles. Ütleb, et automaatselt on sooritus ainult 50%. Ütleb, et sellest ei piisa. 61 on miinimum. Pahane ka, et 2 esimest korda ei läinud kohalegi. Ütleb, et ma ei saa siin jätkata. Motherfucking baffled. Hakkan ütlema suvalisi asju luudelt, mida eesti keelde kergelt tõlkida annab. Kõvasti ma lähengi lihtsalt ära. Jääb kuulama. Sobib talle vist, et ma ei lepi sellega. Ma ei tulnud selle pealegi, et eesti keeles peab teadma. Lähen alles siis minema, kui ta ütleb, et jätab omale volituse selle asja üle mõelda. Annab mulle vist võimaluse. Tänan teda. Laseb mul luud tagasi panna. Lähen ühikasse. Helistan rõdul emale. Nutan.
Astun tagasi tuppa. Hakkan luude materjale kotti ajama, et raamatukokku jälle minna. Nüüd eesti keel pähe taguda. Peatun. Kõik mu sees võtab ennast kokku. Olen nagu NO! I’m NOT DONE. Mul on täna veel loenguid. Ja ma ei kavatsegi neid üle lasta, sest ma jätkan siin koolis ja mul ei ole vaja võlgu neis tekitada. Istun maha läpaka ette, teen ära eaka arengu presentatsiooni Werneri sündroomi teemal.
Nüüd olengi loengus. Mures like hell, aga absoluutselt põlen. Ma ei taha siit kuhugi minna. Homse ekskursiooni ja nädalavahetuse tuubin eesti keeles osad ka pähe ja esmaspäeval ma lähen-käin Kolgale nagu uni peale.
Täna raamatukokku ja kui see kinni pannakse, lähen tantsin KINK KONKis nii kõvasti, kui suudan.
TANTS
Aknast paistavad hallikad-valged katused. Ma ei usu, et sadanud on. See on pigem härmatis. Ilus on siiski.
11:15 algab kool. Ikkagi saan voodist üles alles ~11:07. Tund toimub 6 korrust allpool,
jõuan kenasti. Hea elu.
Loeng on Lapse areng. Teemaks peenmotoorika. Seda annab siis päris FT. Väga nauditav. Ma pole tunnis nii kaasarääkija, kui talle meeldiks. Kuigi ebamugav, on see tegelt kihvt. Tähendab ju seda, et ta tahab, et me MÕISTAKS. Aru saaks. Räägib materjalid ära, algab praktiline osa. Jälgisime, kuidas vasakukäeline kirjutab. Mõlema käega. Kirjutas naine, kes oskab mõlema käega. Ja mina sain olla paremakäelise näide. Mu vasakukäeline tekst oli täpselt nagu lastel. Viltu ja aina suuremaks läks. Lõbus oli. Tegime peenmotoorika teste, mis lastelegi tehakse. Aja peale. Pidin 12 münti kassasse panema. Kirjutamisest lihtsam. Seda pidi ka siis mõlema käega tegema. Mutrite ja nuppude jms oli neid teste.
Tekkinud pausi ajal vaatasin Dexteri viimase välja tulnud osa ära. See Debra suund on huvitav. Aga häirib, et Dexter nii lohakas on. Ta oleks ammu pidanud vahele jääma. Liiga ebaloogiline.
Anatoomia-füsioloogia. Vaatame filme. Üks südamest, teine verest. Neid on mingi 100 korda igal pool juba näidatud, aga nüüd on arusaamine lihtsam ja selgem. Sellistel populaarteaduslikel filmidel on alati teemaga paralleelselt jooksev lugu. Näiteks südame-filmi teema, mille ümber kõik keerlema hakkas, oli tants. Oli mingi pubikene vms, kus inimesed jõid ja tantsisid. Niimoodi viisakalt ja oskuslikult. Mitte nagu mina: juua täis ja liigub, kuidas muusika või kaaslane juhib. Vaatasin seda näljaselt seljahaige füsioterapeudi pilguga. St peale selle, et ta on nagu ülim tunne ja näeb nii hea välja, on ta füüsiliselt suurepärane. Ma selgitan.
- Koordinatsioon. Mul seda pole. Võiks saada ju.
- Tasakaal. Eriti pärast lülisambavigastust pole. Pluss, tasakaaluga tulevad süvalihased. You know, the stuff that supports your spine. Love that.
- Aeroobne trenn (Y)
- Vastupidavus. Kuigi ma olen juba proud owner of type I lihaskiud ja soovi korral juba ei väsi, tuleb see hea omadus välja tuua.
- Kõiksugu lihased :)
- jms
Nüüd tuleb huvitav osa. (Jeeee, Ellu, lõpuks midagi huvitavat ka!? :D) Tulin koju, jõudsin ühel hetkel Facebooki. Kiri. Eeldan, et keegi keskaaegne on vastanud jõulude ürituse arutelule ja nüüd on see ka minu postkastis, kuigi see ei puutu minusse, sest ma ei saaks ka parima tahtmise juures minna. Ei olnud. Midagi palju huvitavamat. Kirja sisu kokkuvõttes oli ~keegi tahab suga tantsukursusele minna – anna talle teada, kas tahad. Kuigi ma mäletan kõnealust noormeest ähmaselt ja mitte kuigi positiivselt (seoses häiriva küsimusterahega stiilis “Ellu, mis Su pärisnimi on?”), siis kammmmoooon, TANTS!
Ma lähen kohe poodi, ostan süüa. Ja teen omale eesmärgiks selle aja jooksul kõne ära teha. Võiks arvata, et helistamine on lihtne, kui oled seda tööna teinud ~5 kuud. Mitte eriti.
Sain vahepeal veel ühe kirja. Pidu kolmapäeval.
Selge mõistus: “WHY DON’T YOU DOUBLE-BOOK EVERYTHING????”
Ellu: “what do you mean? I always do :)”
Ma tahaks sinna peole minna küll, sest peopidaja on nii jumalast lahe. Aga vaadake, ma käisin ta sünnipäeval millalgi. Enough said :S
Oijah. Vähemalt ei hakka igav.
Dexteri 6. hooaja 6. osa!
Laeb teises aknas. Can’t wait.
Also, KÕVA SÖÖGIISU PÜSIB, KUI PRUSSAKA SARVED TALDRIKU SERVA TAGANT VÄLJA ILMUVAD :(
Aga tänasest muidu… Haruldusena sain täna magada 10ni. Venisin ja sipslesin voodis täpselt nagu mulle meeldib. Meeldib näha musti juukseid heleroosal linal laiali laotumas. Silmad udused. Imehea on ise ärgata. Pikalt. Ilma kuhugi kiirustamata. Tegin läbi kõik talutavad hommikuprotseduurid. Hõljusin liftiga alla loengu. Taastusravi alused. Üldine eetikateema. Mis on eetika? Mis on moraal? Millised on andmekaitseseadused? Arstivanne
jpms. Arutasime terve hunniku probleemolukordi.
- AIDSihaigega füsiosessioon. Täiskasvanud meesterahvas tuli koos emaga. Pärast sessiooni tuleb ema ja küsib, miks pojal progressi pole. FT on nagu: “AIDSihaigetel tihti ei olegi.” Ema ei teadnud, mis pojal viga oli. Mida teha? Selle eest saaksime tegelt rahatrahvi.
- Naine on raskelt haige, suremas. Mees ei jaksa ravimeid talle osta. Varastab. Mis oleks õige? Kõige kurvem oli, et sellele vastati asju nagu “varastada ei tohiks”. Saab haual istumas käia ja öelda: “Tead, vähemalt ma ei varastanud. Joon ja olin munn küll, aga vargile ei läinud.” Varastamine on üks leebemaid asju, mida lähedase elu päästmiseks oleksin valmis tegema :)
- Poiss kolgib tüdruku läbi. Tüdruk käib nüüd füsios. Poiss on lakku täis ja agressiivne, tuleb haigla. Näeb FT-d ja küsib, kas tüdruk on veel haiglas. Kas valetada või mitte? Kuigi parim oleks antud olukorras, et näitsik rohkem tappa ei saaks ja FT ise ka ellu jääks, nentis õppejõud, et valetamine, hädavaled ja valelikkus on kõik paha-paha-paha. Tundsin end puudutatuna :D
The Adventurous Pursuit of Happiness 