Oi TERE, 2013!
Shoppamine on uskumatult kurnav tegevus. Peaks rohkem seda harrastama, siis läheksid äkki riided varsti minu mõõtu ka.
Või noo, vastupidi. Ema andis mulle sünnipäevaks raha, et omale uue ilusa sooja mantli ostaksin. Täna Tallinnas temaga kohtudes andis sama palju veel, et kindlasti korraliku võtaksin. Pole veel kohanud õiget. Siinkohal üleskutse: keegi minuga mantliotsinguile tahab minna?
Anu pakkus, et õmbleksime ise. Leiaks ilusa materjali ja teeks umbes-täpselt samasuguse, nagu mul praegu on. Ma tahaks umbes sellist. Aga saba, kapuutsi ja lipsuga. Vaatasime Kuressaare kangapoodides ringi.
Mõistsin, et parim oleks, kui mantel on ühevärviline ja ilus sinine.
Täna on juba 2. jaanuar. Ja kolmapäev. Sain uue märkmiku kasutusele võtta. Mul oli kooli oma ka, mis jookseks suve lõpuni, aga mulle meeldib, kui märkmik on aasta algusest selle lõpuni. Ja kuigi mul on alati varem olnud märkmik, mille kahel lehel on terve nädal näha, siis nüüd on iga leht omaette päev. Teeb mu äkki asjalikumaks. Siis tunnen selgemalt, kas olen terve päeva molutanud või midagi teinud ka. Kui tervet nädalat vaatan ja seal ühel päeval midagi asjalikku on, siis see maskeerib muud puudujäägid ära. Seda ma ei taha. Jätkan ka täppide kasutamist, et ma aru saaksin, millega kui tihti tegelen. Mustad täpid on samad,
uued hallid – tubaka tarbimine. Neoonrohelised
on vältimatud ülesanded või kokkusaamised vms, mis nõuavad mult vähemalt väikest pingutust. Suured oranžid täpid on eksamid, arvestused, esitlused, kontrolltööd ja kõik muu hindeline. Pisike sinine täpp on jätkuvalt trenn ja/või võimlemine.
Sõitsin aastavahetuseks Kuressaarest Tallinna. Mul oli õe juures tore. Tulin ära väga hea ajastusega – nagu midagi jäi veel puudu, jään igatsema. Nii tuleb külas käia. Lahkudes peab natuke kahju olema.
Ma ei olnud enne Tallinnas aastavahetusel olnud.
Nägin, kuidas üks ilusa mantliga naine suurde porilompi külili libises. Jälgisin, kuidas ta ennast püsti ajas ja poker face ees ära jalutas. Täpsustan: tuikus. Tore õhtu. Hommikul oli ainult natuke ebamugav okselehases bussis loksuda.
Puhkuseplaanid
Enne täielikku vabadust tuleb sooritada arengupsühholoogia arvestus ja esitada taastusravi alustes referaat ja presekas teemal motor relearning program. Kuskil nende kahe vahel tutvun uue kooli printimisvõimalustega: vaheajal tahan palju tööd tehtud saada ja paberi pealt kõige mõnusam õppida. Saab väänata ja sodida, lõigata ja kleepida. Raamatukogu pean ka üle vaatama. Mul on alati suured viiviseprobleemid :D
Kui kool läbi, pakin asjad, mida koju saata tahan. Ehk vend võtab kaasa :) Õhtul Püssi kursuse jõulupeole. Edasi Retrole Illukasse. 22. on avatud ettepanekutele kuni 11-ni õhtul :) Siis on kallis Teises Maailmas jõulupidu. 23. panen posti ühe kirja ja saan normaliseeruda kolmeni. Siis reis Võrru. Suurejooneline jõulurõõm ~3 vaatuses. Usun, et umbes 26.-l jõuan koju. Mängin Sofiga, õpin lihaseid, anatoomiat-füsioloogiat, vene keelt, pean sünnipäeva, loen filosoofiaks, mõtlen uueks aastaks plaani välja, pakin asju. 31.-l sõidan Tartu. Suur aastavahetusemöll ja minu sünnipäevakese tähistamine. Kojuminek. Tartutulek. Kooliskäik.
Active vacation selline :) Helistasin emmele, et küsida, mida arvab sellest, et ma jõuluks koju ei sõida. Oli nii armastusväärne ja julgustas mind minema. Mainis ära, et õed-vennad mind selle eest ei armasta nüüd ülemäära. Pantsi ja vennat tahaks hullult näha, aga Pants ütles niikuinii, et ma peaksin Võrru minema, kui mul praegu on selline võimalus ja soov. Seega pahasti ei tunne :)
Palusin emmel issi kingi lauasahtlist võtta ja kuuse alla õigel hetkel panna. Sain eelmise aasta loosis samuti isa. Siis kinkisin talle 2 jahimärki ja kirjutasin juurde ilusa kaardi. Talle meeldivad märgid ja jahimees on ta ju ka, aga ma usun, et ta on arvab juba, et muud peale märkide ma kinkida ei oskagi. Nüüd teen palju praktilisema kingi. Ostsin Universaal Universumist punase elevantidega karbi.
Nad emmega armastavad elevante. Karp on ruudukujuline, 15×15; umbes 3-4 cm sügav. Sinna saaks pärast kihvasid või kruvisid vms sisse panna. Ma ei tea. Praegu läksid sinna kena must väike kalendermärkmik
2012. aastaks. Sellisena viisin ta koju ootama, et viin šokolaadikomme vms juurde. Nüüd läheb lihtsalt nii kuuse alla.
The Adventurous Pursuit of Happiness 