Uus nädal, 3. osa

Eile saabus lisa. Üks naine lapsega, üks filoloog koos oma elukaaslasega?, mu kursaõde ja kuhugi küla peale ka üks läti sepp. Viimane ei peatu siis kummaski korteris. Juhendaja juures vist.

Huvitav on vaadata, kuidas uued inimesed arvavad, et siin on mingid selged tähtsad reeglid ja nagu varasemad inimesed teaksid kõike. Küsivad luba. Ja nõu, kuigi loogiline mõtlemine võiks parimat nõu anda.

Kohalikud inimesed on kihvtid. Ühel päeval pidas umbjoobes onu kivihunniku kõrval oma auto kinni. No, tegelt ta sõitis natuke meie liivahunnikusse sisse. Ja üritas oma 10 minutit auto ust avada, et välja tulla juttu puhuma, aga ta on liiga juua täis. Seega ta sõitis ära. Saaaaremaaaaa viiiiin!

Täna jätkasime 3. kihi võtmisega suuremalt jaolt. Õieti midagi ei roomanud sealt alt välja. Vähem leide kui eelmisel nädalal keskmiselt.

Täitsin oma uut rolli mingit sorti emaliku assistendina. Vastasin mingitele veidratele küsimustele, tegin teed ja kohvi, suppi, õhtusööki, koristasin ja sättisin jms.

Lisaks selline asi, et ma olen veendunud, et seal on olnud hoone. Nagu maja lausa meie mõistes. Veenev põhjus näeb välja selline:

29/07/2013 | Categories: olme | Tags: jalapilt, katusekivid, kivid, kivihunnik, kohalikud, mina, paeplaadid, Saaremaa, uued | Lisa kommentaar