Maijooks 2012 oli nüüd järjekorras 25. Umbes 19., kus käinud olen

Ma tean, et mind on ühel korral väiksena koju jäetud, sest ma olin paha laps või midagi ja ühel aastal sai vanaisa samal päeval matta. Jooks ja üritus olid kihvtid nagu alati. Eriti meeldis see aasta, et Anul Midli kaasas oli ja kuidas me Pantsi ja vennaga Lauluväljakul torni otsas hängisime.

Ja no kõikvõimalik optika teeb alati südame soojaks.

Lippasin ruttu kinno, et Taavetiga Avengers ära vaadata. Kui mul peenis oleks, siis oleks kõigil mu massiivse raudkõva erektsiooni pärast võinud natuke ebamugav olla :) Aga ma poleks hoolinud, sest see oli lihtsalt nii  fucking hea film. Andsin Taavetile üle T-särgi, mis talle shit-happens-but-I’m-still-there-for-you pärast tegin. Meeldis :) Pani kohe selga.

Seejärel oli vaja kokku saada endiste klassivendadega. Tšekkisime muuseumiööd.

Ma ei või, kui pöörased nad on :)

Kui täna hommikul Mustamäel mingis välivoodimoodi asjas ärkasin ja pissile tahtsin, tõusin püsti ja vajusin sama kiiresti maha tagasi. Mõnus halvav lihasvalu. K naeris diivani peal, et ma vetsuni käpuli läksin. See inimeselt, kes jäi peldikus eelmine õhtu kaks korda magama. Hästi läheb!

Taaveti juures Lasnamäel praeme pelmeene ja tšillime. Viimane tähendab seda, et lõpuks tuli alumine naaber ukse taha ja kurtis oma muret natuke. Talle päris hästi ei meeldinud, mis kõik ta rõdule sattunud oli :)

Teadvus on ussinahk, mis tuleb aeg-ajalt maha ajada, et kasvada. I’ll drink to that :D

Cause I’ll tell you everything about living free,
Yes I can see you girl can you see me,

You don’t need to know what I do all day,
It’s as much as I know watch it waste away,

Cause I’ll tell you everything about living free,
Yes I can see you girl can you see me,

Go and see the sorcerer look into a ball,
You may find the answer written on the wall,

The left one was a dancer can you see the answer, Oh

Put her in a mansion on top of the hill,
Please don’t make her do things against her will,
I found something special I don’t know why,
Looking into her pretty little eye,

Cause I’ll tell you everything about living free

Tööle jäin muidugi hiljaks, aga… ma ei saa palka ja mu ema on juhataja, keda ma asendan, seega ma ei tunne, et ma nüüd vähem “palka” saaksin või mind “lahti lastaks”. Avasin rõõmsalt poe. Koristasin. Sättisin. Müüsin. Sain issile Küprose 2eurose.

Tööpäev läks lennates. Suuresti selle pärast, et maailmal on ikka nii kihvte inimesi pakkuda :)

Sõitsin rattaga muretult The Bike Songi saatel koju. Vihm tegi just minu jaoks pausi. Õhk oli niiske ja soe. Mõnus vihmalõhn. Kodus ei võtnud isegi kotti seljast ega vahetanud riideid kohe. Võtsin Sophie halli poja õrna kindlusega ühte kätte ja issi sõjaväe kokkukäiva labida teise. Jalutasin maja tagant mäest üles, kõndisin üle välja suurema künka juurde. Saapad läbimärjad, jäin lõpuks suure kase ja pihlaka ees laiuvasse lilleparve seisma. Seal on nii ilus. Panin kassipoja enda kõrvale rohu sisse. Lõin labida maasse. Hoolivalt asetasin pisikese tekkinud augu põhja. Kuidagi ei tahtnud ta väikse keha peale mulda visata. Korjasin lilli katteks ja ajasin kätega haua mulda täis. Siis tulin tuppa ära. Issi oli kartulit ja kastet teinud. Võtsin heeringat ka juurde.

Ema palus ennast homme (kuni reedeni) tööl asendada. Kui kellelgi on üle visanud, et mind jätkuvalt telefoni teel kätte ei saa, siis saab vaatama tulla. Elisa oli 5 päeva tagasi nagu: “Saime info, et soovite oma mobiilinumbriga liikuda Elisast teise operaatori võrku. Proovisime Teiega yhendust saada, kuid kahjuks see ei õnnestunud. V6tke meiega palun yhendust numbril 6 600 646 ja teeme Teile parema pakkumise.” Mina saatsin vastu: “Liigun tõepoolest teise operaatori võrku. Seega palun enda numbri teie omast vabastada.” Aga huiavad ikka. Kuidas ma niimoodi Maijooksule lähen, kui number, kuhu nad peaksid rongipileti saatma, on “ajutiselt suletud”?

Käisin täna Kadrinas. Eesmärk oli filme vaadata ja üldiselt maailma ja koole arutada. Krabasin isegi vanu brošüüre kaasa. Filmid Shame ja π, šokolaad, kohv, pööraste juhtumite kirjeldused, banaanid jms hiljem istusin kuskil põllu ääres, kui endine klassivend koolide brošüüre tikkudega põletas. Kena lõke tuli.

Selgituseks andis, et vaja on alustada täiesti puhtalt lehelt. Hetkel tundus see väga halb mõte, praegu… not so much. Praegu tundub lausa geniaalne. Oligi vaja, et keegi põletaks ära mu koolivalimissundmõtted.

Anu päästis jälle. Kolas eBays ja leidis imeilusa lõikega kleidi. Pakkus, et õed paneksid ühesugused, lihtsalt eri mõõtu ja värvi. Anu valis lilla, Pants kollase ja mina roosa. Kuskilt Hiinast tulevad :D