Kuidas teavitada peret eksmatrikuleerimisest
Esmaspäev.
Mina.
Tehti selgeks, et ma võin nüüd ära minna ja kool, mida ma südamest armastasin, ei taha mind enam. Läksin ühikasse, nutsin, magasin. Ärkasin supertatise ja haigena üles. Olgu. Maunisin kuni vastlapäeva õhtuni.
Pants.
Loeb mu blogi.
Vastlapäev.
BZ. Sõbrad.
Päeval helistab BZ. Küsib, mis must sai. Ta on nii kallis. Siis läksin sõprade juurde vastlapidustustele, mis ma ära rikkusin, sest kiskusin inimesega tülli, sest ta arvamus BZ-i kohta ei haaku minu omaga. Ülemääraselt emotsionaalne ja pinges vist. Sest BZ ise oleks selle üle naernud lihtsalt. Ma usun.
Kolmapäev.
Maunisin jälle, aga võtsin suuna koju. Sain ka ametliku teate, et mind eksmatrikuleeritakse.
Vanem õde.
Teel koju helistab vanem õde. Tuleb ju kodukanti, et lapse nimi registreerida. Samas perele last näidata. Saame selle räägitud. Ütlen, et mul on halb uudis. Küsin, et mis ta arvab, miks ma nädala sees koju sõidan. Küsib kohe, kas keegi on surnud. Harjumus juba siuke. “Halb uudis” kuuled, eeldad juba, et jäime kellestki jälle ilma. Seekord õnneks mitte – koolist visati välja. (Õnneks? Vähemalt ei ole mu prioriteedid paigast) Ta oli pahane. Aga mitte minu peale.
Ema.
Terve tee koju ei söendanud ette valmistada, mida vanematele öelda. Teadsin ainult, et ma ei tahaks ega suudaks sellist asja nende eest varjata.
Astun koduuksest sisse. On juba hilja õhtul. Koridorides on tuled kustu. Köögis põlevad. Laua nurga juures istub emme öösärgis ja lahendab ristsõna. Vaatab minu poole ja ütleb rõõmsalt: “Ellu! Sina kodus!”
Ei saa sõnagi suust, silmad lähevad vett täis. Emme näeb, tõuseb püsti, nägu murelik. Kallistame. Sosistan talle haige inimese ragiseva häälega, et mind visati koolist välja. Pigistab mind kõvemini. Räägin põhjalikult, mis juhtus.
“Siis ei olnudki seda vaja.”
Üks vanem ja noorem vend.
Vanem vend, keda muidu kodus näeb vähe: “Kas Sa jääd üheks päevaks?”
Mina: “Ei, mind visati koolist välja.”
Suhtub megalebolt. Räägib naerdes, et kui talle öeldi, et eksmatrikuleeritakse, võttis ise paberid välja. Väike vend on sama tšill. Rõõmustab, et ehk saab minuga koos jälle elada. Teevad tuju paremaks. Vaatame Dave Chappelle’i stand up comedy‘t.
Neljapäev.
Isa.
Tuleb töölt koju. Oleme köögis. Küsib mult, millal tagasi lähen. Kas pühapäeval? Paneb õueriideid selga, liigub koridori. Midagi ütlemata lähen koridori järgi. On talle nii omaselt terav/selgeltnägija ja küsib naljatamata: “Või visati välja?”
Waterworks! Noogutan. Vaatab mind hetkeks midagi ütlemata. Paneb käed mulle mõlemale poole pead, vaatab silma. Ütleb, et ma ei kurvastaks selle pärast – teda on ka koolist välja visatud. Kallistab. Paneb jope kinni eest ja astub uksest välja õue. See poleks saanud enam paremini minna.
Vend ja ta kihlatu on veel jäänud.
Sul on super pere.
Aga mis sitasti see uuesti :)
Nöeme varsti Tartus eks, ära lase pead norgu :)
23/02/2012, 3:54 p.l.
:)
Mul oli aimdus, et mul on super pere, aga ma ei oodanud, et nad siukses sitas nii toetavad ja mõistvad on.
Ma redutan ~nädalakese kodus, ravin terveks, saan rõõmsaks/lepin jms. Siis äkki naasengi.
Näeme jah :)
23/02/2012, 5:28 p.l.
tore et hästi läks!
muide ma naersin eile sellepärast nii imelikult sulle telefoni, kuna mulle tuli rongijaama jõudes meelde, et ma pidin möödunud nädalavahetusel sinu juurde tulema. aga lasin su üle n.ö. Ja naersin enda üle, n.ö :D
aga laupäevaõhtul võiks tulla küll. eelmisel nv ma jäin Tallinnasse
btw ma hakkasin jaapani keelt õppima
23/02/2012, 3:57 p.l.
Ma arvasin, et see oli sa-oled-ikka-niiiii-munn-naer. Hea teada, et see oli pigem olukorrakriitiline.
Aga tule meile.
Ja muidugi on jaapani keelt alati kasulik teada. Kui omale näiteks sweat-shopi ehitad ja jaapani vaeseid immigrante seal tööle sundima hakkad. Näiteks. See on ainult üks väljund. Maailm on valla.
23/02/2012, 5:33 p.l.
Päris hästi läks. Hoidsin isegi veidi hinge kinni lugemise ajal.
Kui ma eksmatti sain, siis oli selgelt näha, et mu emps oli pettunud (olles ju ise ülikoolis käinud ja seda ka edukalt lõpetanud). Sellegipoolest, ma tunnen, et see oli hea ‘otsus’ mu enda jaoks. Olen nüüd õnnelikum kutsekas õppides ;D.
23/02/2012, 5:59 p.l.
Mida enne õppisid?
Olen selle asja üle kõvasti mõelnud – äkki see olekski mu jaoks liiga üksluine ja ebaloominguline kui ma vanuritele jms päevast päeva võimlemist teen. Äkki on see “otsus” ka mulle lõpuks kõige parem… Need teadmised, kuidas ma ennast terveks teen, sain ju kätte.
23/02/2012, 6:15 p.l.
Õppisin enne Tartu Ülikoolis informaatikat, huvi oli ju olemas aga kuidagi läks see asi ikkagi rappa. Isegi, kui ma tunnen, et see (ma kutsun seda vabatahtlikuks eksmatiks) oli õige tegu, on vast siiani tunda vanematepoolset pettumust.. . Seega, sul on vedanud =b
23/02/2012, 6:36 p.l.
Mul tulid lõpus pisarad silma. Ma ei tea… Sul on nii vedanud perega!
Nii kahju on, et nii juhtus samas. Blogi lugedes tundus küll, et sulle haigelt meeldis koolis.
Aga Tartu ootab sind kindlasti tagasi. (:
23/02/2012, 9:11 p.l.
Mulle meeldiski. Kohutavalt meeldis.
Tartusse tulen tagasi. Aga siis, kui selleks õige aeg on :)
24/02/2012, 12:43 p.l.
Hei, mäletad vana arutelu – Canoni või Nikkoni usku?
Kas tahaksid proovida?
Ma annan Sulle võimaluse, kui sellest haarad, ühe agaga…
Kui Sul on huvi anna märku!
PS: Sul on awsome pere!
24/02/2012, 10:35 p.l.
Kohe annan :D
24/02/2012, 11:27 p.l.